16 detsember 2012

Kadunud koht

Tegin oma tiiru, seda tavalist, Piritale. Nii nagu oleks Tamulale tiiru teinud. Seda tavalist. Lihtsalt selleks, et teha, et liikuda, et kopsud külma õhku täis saada ja siis aru saada, ahah olen kohal, olen inimene, liigun ümber maakera ja lumi minu kraesse. Armastan olevikku.

Oskan häbeneda oma häbememokkade
veidrat laata
oskan kaevata ja kaevelda
mehi põrgusse ja persse saata
aga sina, põrgusse saadet Poeet
hoiad mind ikka küsimusel
miks ma ei suuda
armastada mehi isamaata,
luuletajaid ja lõukoeri,
kuid armastan ju
oma õrritaval moel
kuningannalikult,
kuuludes juba ammu
oma Arthurile
missest et Parzifal

Ja kui ma sinna jõudsin, kus ma tavaliselt internetti istusin ja caffe latte tellisin, siis ei olnud seda kohta enam. Tuli välja, et seda kohta pole juba septembrist saadik ja korraga oli mul endast nii kahju, et hirmus hakkas.

Kommentaare ei ole: