Vanatädi toksib rahulikult pinkoodi tühja kassaaparaati ja eeldab, et küll see raha nüüd üle läheb või noh kuhugi läheb. Aga raha ei lähe. Pole kuskilt minna - minu kassasüsteem läheb hulluks. Lükkab mind rahaküsimisest ja üldse internetist välja. Mina vaatan mammi sõrmede all tühja kaardiaparaati ja naljakas on. Olen kannatlik. Kuskilt peab seda ju õppima. Kannatlikkust.
Väiksed lapsed ajavad marru.
Ikka veel pole selgunud miks.
Ah jaa, lapsi pole vist varsti juba üle pooleteise aasta kellegagi teinud. Võib-olla sellepärast.
Nüüd vist suutsin suhted kah sassi ajada ainsa tegelasega, kellega tahaks neid teha noh nii esialgu kaks tükki. Kaks tükki. Jah, nagu see kõik tuleks tellimuse peale. Ja vanadus kah, tellimuse peale. Et tahan saada vanaks ja unustada pinkoodi ja kõik muu asjaliku. Kaasaarvatud oma sünniaasta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar