inimlik ja mitteinimlik
midagi peab ikka inimesest endast ka tulema
kasvõi see hirm
et nüüd on lõpp
nüüd me suremegi
nälga, hirmu, ahastusse
loen raamatut ja tunnen tegelased ära
veritseva naise, kes ei tohi meest armastada
natuke ka enda
valu ja vaheduse
satun hambaarsti juurde
ja saan teada, et mu hammas on surnud
et ta on lihtsalt moe pärast veel suhu jäänud
ja valutab
suu on täis seda kummalist sureva diivani haisu
mida on täis lagunev vana maja
kuskil keset väikest väikest linna Harjumaal
jaa, muide see Harjumaa ei olegi ainult Tallinn
juhul kui te ei tea,
aga mina olen oma hambaga sinnamaale jõudnud
et valus on
ja häbi on
tuleb ikka minna, arsti ja inimeste juurde
siis kui on pärisvalu, mis kilavalt karjub
et olen kohal,
olen veel kohal
olen olemas
palun tee nii et ma oleks aasta pärast ka
väike vihane tüdruk
trambi seni jalgadega
kuni nad lubavad sul teha seda, mida sul vaja on teha
aga enne seda tuleb muidugi selgeks teha
mida sa teha suudad
et kuidas sa selle ära parandad, et inimestel pole alati
kõige parem
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar