23 detsember 2014

Iga päev olgu seiklus

Mis ma Väikesest Printsist kaasa võtsin? Tunde, et iga järgmine päev võib olla seiklus, aga kõige esimene päev, mis on seikluslik, olgu tänane. Alati ei jõua. Eile olid järjekorrad jõudnud mulle kergelt kõrini, seisin letis ja teatasin rahulikult kliendile, et jah, hullumaja. Tema teatas, et mis hullumaja, väga rahulik ju... Noh, ju ta siis igapäevaselt raamatupoode ei väisa, siis ta teaks, mida tähendab rahulik. Igal juhul jah. Mudlum läheb aina paremaks ja ma mõtlen, et mu järgmise aasta kahele tegevusele vene sovetiklassika filmidele ja Smuulile. Mõlemad on väga kasulikud asjad, mida vaadata. Ja Vaapo Vaher on fantastiline ülespuhutud, hullumeelne ja väga hea - režissööride, näitlejate, näitlejannade tutvustaja. Kohe kohe tekib tunne, et oleks nagu mõne ogara ja imeilusa elu läbi teinud koos temaga. Kafavis - nojah... Carolina teda tõlkis ja võib-olla ma tõesti ei viitsi enam surmaga tegelda. Aga eile pärast Vanga-seriaali kolmandat osa jäin magama ja tundsin, et keegi on veel toas. Nüüd lähen oma sünnikoju Võrru ja mul on tunne, et ka seal on keegi. Mitte elav, surnu, aga täiesti täiesti olemas. Ohjah. Iga päev olgu seiklus.

Kommentaare ei ole: