A too mees mitte, sest ta oli parajalt parimais aastais daamist sisse võetud. Too oli otsustanud jahti pidama hakata haljale daamile, kes viinuks mehe haljale oksale, aga ei...
Daam jalutas kodu ja tänava vahet, sest haldjad käsutasid teda päris kõvahäälselt.
"Sa võiksid lõpuks mehe minna! Sa võiksid lõpuks mehele minna! Sa võiksid lõpuks mehele minna! Mehele minna! Mehele minna!" kajas haldjate jutt daami kõrvus.
"Tere!" ütles mees.
"Tereta vastu! Tereta vastu! Tereta vastu!" kisasid haldjad.
Daam oma suures sihvakuses kummardus, et meest vaadata. Tal oli raske mõista, miks see temast poolteist pead lühem vanamees - isegi mitte psühhiaater, kes katsub igaks juhuks naiste tisse, et selgeks teha oma seksikust - tema vastu huvi tunneb. See pisike enesekindel mees, kelle ümber tiirlesid pisikesed enesekindlad haldjad.
"Tere!" kostis daam, see igihaljas.
"Kas te ei tahaks jalutada?"
Daam vaatas teda pisut imestunult.
"Ma juba jalutan."
"Mõistan. Mõistan. Äkki soovite minuga jalutada?"
"Ettepanek on ahvatlev, aga mul on üks vajalik asi teha."
"Asi teha?"
"Tähtis asi!"
"Kas ma ei saaks teid selles asjas aidata?"
"Ma olen igihaljas daam. Mind aitab ainult vikat, kas teate? Ma olen igivana daam."
"Ei tea, ei tea... Minule paistate väga noor ja väga ilus," arvas vanamees, lühikest, peaaegu kääbuslikku kasvu.
"Ehk olete te nii lühike ja lühinägelik, et te ei näegi minu kortsusid."
Mees seisatab natuke daami ees ja pingutab, et endast poolteist pead pikema naise silmadesse vaadata. Otse silmadesse.
"Teate olen jah, lühike lühinägelik mees, aga ma kuulen ju teie tragisid samme ja kerget häält. Selle omanik ei saa olla vana."
"Aga igivana saab olla."
"Mis vahet sel on: vana? igivana?"
"Igivana tuleb kõigega toime. Tal pole kedagi vaja. Ainult fantaasiat."
"Siis on teil küll hirmus üksildane elu, igivana daam."
"On küll. Tüütu on see vahetevahel ka."
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar