Ruumide sirvimine ehk reisimine erinevatesse piirkondadesse ainuüksi sel eesmärgil, et saaksin natuke rohkem tegelda omaenda ajus toimuvaga, on päris põnev. Igal juhul avastasin enda jaoks imelise Guinessi koha, kus kõik räägivad puhast inglist. Noh ütleme päris ausalt - prantsuse keel tekitab minust kergelt paanikahoo - viimased kolm aastat on tekitanud ehkki mu lemmik Tatjana (minu prantsuse keele õpetaja) jällegi paneb mind selle peale kuidagi hoopis teisiti mõtlema ja seda nägema. Vene keeles muidugi. Ma muide avastan siin väljaspool oma lugemisharjumusi venekeelseid ajakirjakesi, eriti huvitav ja naljakas on "Maagia ja ilu" (või tuleks kirjutada kaunidus) - selles on midagi armsat ja võib isegi öelda, et totakat - just sellist, nagu meile vaja on. Inimesed, kes usuvad maagiasse. Ausalt öeldes see filmimaailm on kah paras maagia, millesse uskuda. Imelik on - ja see vist ei puuduta ainult filmimaailma, vaid ka kirjandust, arhitektuuri, kunsti, et see tõmbab niimoodi inimese endasse, et kaob ära igasugune teistsugune tunne, nagu eksisteeriks veel midagi muud.
Kuigi kirjutada tahaks ka. Rohkem! Võimsamalt. Teistele ja endale ja üldse.
Aga!
Ilmselt ootab mind tänagi ees üks prantsuse purssimine ja Cannes´i uudistamine. Ikka lõpmata kihvt on! Ma ei teagi miks. Aju on otsekui lahti jooksnud ja tegeleb mingite teiste asjadega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar