22 mai 2012

natuke kurb

silvia laidla naljakas inimene

tule

ma ei tea, millest me täna rääkisime
me ei rääkindki, sa istusid vaikselt  sealsamas laua taga, vaatasid aknast välja, oleks püsti  tõusnud ja sinu juurde läinud, sind puudutanud, nii nagu inimesi ikka puudutatakse, aga ma ei teinud seda, lihtsalt pole kombeks püsti tõusta  varjukujude juurde, keda aju endale ette veab, et ma poleks nii üksi, kuulsin, et need orvud ja mahajäetud (tegelikult pole ma ju kumbki), et neil pidavat parem läbisaamine olema vaimude ja deemonitega, kas sina sis oled deemon?

jah, ma küsin iga päev oma kaartidelt, millal sa tegelikult siia tuled, tegelikult minu toas istud, tegelikult minu üle naerad või noh, mitte ei naera, vaid midagi muud, ma i tea  veel mida, aga teed, teed, teed ja ma olen nõus kõike, sugu  vahetama, ropendama, hiina keelt selgeks õppima, tantsima postitangot, kõike - võib-olla ei peaks, võib-olla peaks endale enne selgeks tegema, et kes ma ise olen, et mida ma tahan ja sis otsustama, et sinu pärast võin  teistsugune olla, et nagu võin ennast sinule ohverdada, nii nagu vanal heal ajal ohverdati jumalale jahu, et too karjast hunti eemal hoiaks, aga tead

jätame selle

lihtsalt tule - võta mõni hea raamat kaasa, loe mulle ette või  kuulame raadiot või võta mind sülle või  räägi mulle midagi, mida ma nii kaua pole kuulnud, aga tahaks kuulda, räägi mulle lugusid vanameestest ja eitedest, viinast ja sigarettidest, soojusest ja pesumasinast, mida sa kardad, tule

------
nagu Dylan Thomast ,hra Mathura tõlkes, veidralt vagusat tegelast, kellest  süttib midagi põlema, ja mina ei tea täpselt, mis see on, tean, et ma tahan seda endale, nii nagu mõni naine tahab ilusat kleiti, nii ma tahan tunnetada seda teravat valge naha all kobrutavat veresoont, mis ütleb verekandmisega, et elu on

KOHAL

Leskmees

milles on sinu kordumatus, leskmees
sina ei teadnud
kuidas nad kleite seavad kleitideks
ja ometi oli sul kuus tütart
helehallide silmade ja portselannahaga
kuidas sa küll suutsid

neist naised kasvatada
sirged ja uhked
nagu kuusikus kuused
pea püsti ja käed
tööd ja armastust täis

ometi ise nii kurb

Kommentaare ei ole: