kessaoledteema

tädi on naljakas olla
katakas on natuke nagu mina
aga ma arvan, et ma pean talle veel selgeks tegema
et elus on hästi hästi hästi palju väga väga väga häid inimesi
et ei ole ainult emme ja issi ja võib-olla ka tädi Katrina
vaid on teised ka
ja karta ei ole mõtet

(ka usaldada kõike, mis liigub pole mõtet, aga kuidagi mitte karta avastada seda, et olen üksi ja see, et tädi seal kuskil nurga taga endale kohvi ostab, seda, et see pole kõige hullem asi, mis juhtuda võib, see ongi miskit, mis aegajalt juhtub)

need haiglased jan rahmani "haigemajad"

(just nende majade õuedes, mis kunagi olid haigemajad, nüüd aga alati kellelegi või kuhugi või millessegi müümisel majad)

just need majad
just need need need
ei muud

me peame toime tulema oma varemetega
nii isiklikus elus

metafoorselt

kui ka mitteisiklikus

butafoorselt

sirbis huvitav artikula

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=15408:kirjaniku-teine-pale-ja-kirjandus&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3402

see kirjaniku-luuletaja-teema on ike väga huvitav ja meeliköitev, eriti meeldib mulle artikkel eeva pargist ja tema otsusest pidada oma kolme tütart tähtsamaks kui kirjaniku-luuletajakarjääri

ilmselgelt peakski vist nii olema, et kui oled ikka lapsed saanud, oled kohustuseks võtnud nende armastamise, aga see armastamise värk, see on üks vääga keeruline värk, üha rohkem saan aru, vennanaine räägib vennast ja sellest, miks ta mu vennakest armastab ja seda on hea kuulata, parem, kui ta arvata oskab, ma tunnen temast kindlust välja õhkumas, kindlust ja konkreetsust, millest ma pean rohkem lugu, kui ma talle seda julgend olen öelda