iseloom

sääl ma sis nüüd olen
me kõik oleme
väiksed õnnetud ja õnnelikud inimesed
kõik inimesed

heade ja halbade omadustega
miks mõned inimesed teevad vihaseks
miks mõned inimesed on minu jaoks vihatavad
miks kogu mu kurjus lahvatab teatud situatsioonides

miks?

*
kadedus? kättemaks, mingi alateadlik, selline kuraasiga, vihane, solvunud?
miks ma inimestest halba räägin?
kuidas ma seda teha julgen?
miks ma julgen?

hea küsimus, kohati tundub liiga hea, et olla tõsi ja liiga tõsi, et olla päris
liiga ilus, et olla hea, liiga hea, et olla ilus
miks ma alati räägin, miks ma ei mõtle, miks inimesed alati räägivad
miks nad paaniliselt püüavad mõista ja mõelda
miks

mis me sis teeme, kui rääkimine saab otsa
kas me siis hakkame olema, kandma häid riideid ja õiget naeratust
mitte intriigitsema, mitte rääkima lollusi, mitte naerma, kui on tegelikult nutu koht

miks sa nii teed? ta vaatab mind nii tähelepanelikult ja täpselt, ja ma armastan teda tema julguse eest minu tegudes kahelda, mul ei ole sõpru, sest ma ei taha, või ma i oska, või veel midagi, päris ausat ma mõtlen, mul ei ole kedagi, sest ma tunnen ennast nii paremini, lihtsamini

aga ikkagi

miks sa nii teed?

ma i tea, kõik on nii teinud, mina ka teen nii, ehk haiget, ehk lõhun, ehk jooksen peaga vastu seina, tegemata suunda valides selgeks, mis mind ees ootab, lihtsalt igaks juhuks, tundus õige

ma ei võta ühtki postitust maha
sest ma ei võta
sest ma räägin alati liiga palju
seekord kaa
ja see on vahel

iseenda tundmaõppimiseks hädavajalik
mul on tõesti vastik iseloom

*
norra metsas sünnivad kõige hullemad murtud sädemed ja südamed

suri ära hull tüdruksõber
aga mitte tavaline
selline, kellesse poiss elus esimest korda
kiindus armus - kellesse ta hoidus
kelleks ta hoidus
kellega linna peale ringi jalutas
ja mitte lihtsalt ei surnud
vaid läks sinna
kus tema eluaegne sõber
justkui armastus
oli läinud - enesetappu

ja sis

see maastik
see meeletu mägede maastik
mille taustal on näha ainult valu
ainult igini nutvat meest
ja sis

see ei tundu enam ekraan
see tundubki mägede põiklemine
kurbuseks, kõige ilusamaks kurbuseks
ja selle sees pole ühtegi murtut südant
isegi mitte
seda vanaema aias kasvavat

ja ometi
on

*
koristamatud toad

raske on jah
olla sünges korteris
mida oma olemasoluga ilusamaks
ei saa
mitte kuidagi teha
vähemasti enda meelest

kuhu sa ikka arened, kui ise ei loo oma kätega
ma ei tea
mulle meeldivad vanad majad
koristamatus
ja peaaegu alati tolmukorra alla jäänud peegel

mõni mees astub sisse ja mõtleb
kuidas siit sellest klaustrofoobilisest mustusest ja korratusest lahkuda
mina vaatan tema poole

ja olen
nagu olen
tehke, mis tahate

kui tundub, et teisiti tahate
asuge koos minuga asja kallale