25 veebruar 2013

aja ja elu täiteks tuleks vist palju uut luua, kuidas? kasuta kujutlusvõimet

maasikavälu
maasikavalu
hinge tõmblemised hommikuti - viive noor, kelle ma teisel pool lastekirjanduskeskus toru naerma suutsin ajada, inimene on olla võrratult ilus ja kummaline, eriti see inimene, kes olen mina, kirjutada, kirjutada, kirjutada, kirjutada

õngitseda maailma põhjast pärleid, mille lõikuv liikumapanev jõud tekitab tunde, et oleme armunud - millesse? kellesse? kas sa armastad mind minu kallis? armastad ka siis, kui ma ei suuda ühtki sõna enam kokku veerida, ainult ahastuses sulle silma vaadates teada, et me oleme need, oleme eluaegsed linnad ja maakonnad ja üksikud sõdurid vanas barakis ootamas hirmunult ärkamist sellest unest, sõjaunest ja äkki seda ärkamist ei tulegi

maasikavälu
maasikavalu

kes sa oled? sina?

just just just saime siin poognaga kokku ja mida nad ütlesid kritiseerija kohta, kes konstruktiivset laksu vastu pead ei oska anda, seda laksu, et öelda, mis nüüd teha, kas meie suudamegi kellelegi öelda, et mida teha, et kuidas teha, et milleks teha, et kuhu teha

just just just

siin hakkab inimene olema.

esmaspäevad võiks olla kirjutamise päevad

*
ja minu šamaanilugu Helenaga ikkagi ilmus, mis on hea

Kommentaare ei ole: