16 veebruar 2013

* pissihädas poiss ja teisi lugusid

Kõnekõminatesse võib peituda alati pisut ebamäärasust. Inimene ei saa kunagi päriselt aru, kuhu ta kuulub või miks. Inimene saab aru oma valust. Ja valu - valu teeb ta nõdraks. Kust see tuleb? Kas see tuleb tühjast ihast selle järele, mis tegelikult ei ole vajalik, või see tuleb õigustatud vajadusest? See paneb mind mõtlema ja küsima. Kogu aeg.

Keegi kuskil ütles, et ma peaks poliitikuks hakkama. Kokku puutunud inimesega, kes on eestvedur kohalikus poliitikas, tunnen end üha rohkem mittepoliitikuna. Tema järjepidev hirm, mis temast arvatakse, kuidas inimesed TEMALE reageerivad, ajab kohati isegi naerma. Mis seal siis ikka niiväga arvatakse? Eimidagi ei arvata. Igal ühel on õigus arvamisele. Valitsemise värk on selline peenike värk, kus sa mitte kunagi kõigile ei meeldi. Ja jumal tänatud et ei meeldi. Väike tagasiside idiootsustele on alati väga tervendav. Minu puhul ka.

*
Mul on viimased päevad üsna lasterikkad ja toredad olnud.

Aga jah.

Juhtumid lastega: ükspäev seisab väike poiss jalad ristis minu nina all poes ja teavitab, et tal on pissihäda ja emme läks poodlema ja nüüd tädi vii mind pissile. Noh, viisin ta siis pissile ja siis teavitab väike, et tead tädi, mul on ju abi ka vaja, traksid on vaja ära tõmmata. Tädi on ikka nii rumal, et isegi aidata ei oska. Niimoodi võib veel püksigi teha. 

Täna tuli üks ema poodi, turtsus Prisma maksuliste kärude peale ja surus mulle oma pisikese sülle, et ise raamatut otsida. Ja seal ma siis olen elusuurune lapsekäru. 

Ei, äge on! Kui ma endale ise lapsi lubada ei saa, siis klientide lapsed teevad täiega tasa!

*
Turvamees rääkis sellest, kuidas vargapoiss vorst suus ja söömisel poest välja jookseb. Selliselt on ju võimatu selgeks teha, et ta seda varastas.

*
Meeldima hakkas Ervin Abeli lause: "Elada tuleb nii, et kui kokku kukud, siis kõik arvavad, et suurest õnnest!"

Kommentaare ei ole: