Kasutada inimest ära

Sellest, kui efektiivselt saab inimeste oskusi või olemasolu tarvitada, sellest võib ilmselt kirjutada terve raamatu. Noh, mina see kirjutaja vist eriti ei ole. Ometi ja seda viimasel ajal üha tihedamini mõeldes-tehes-rääkides - mõne uue tuttavaga ka - taipan ma üsna tugevalt, et maailm on keeruline, ebalev, teistmoodi - teatud hetkedel lausa võõras. Ma ei kujuta ettegi mismoodi ta välja kukub, kui ma mõnega siin kokku kolin näiteks. Ma olen seda pea alati kartnud, keeldunud kellegagi koos olemast. See on raske. Praegu ma ei tea öelda, mis edasi saab, kas saab. Lõhkevate mõtete järel kordub päevast päeva see sõnaks ja teoks loopiv mina.

Kuidas kasutada ära seda inimest, kes ma ise olen?

vv