03 november 2013

Vihased naised ja luulemaitsed

Tõttöelda olen üsna šokeeritud sellest Liina-Sveta luule tembeldamisest mitteluuleks. See on teine. See on teistmoodi, see mängib kõigega, mis on, ja ma ei ütleks, et püha. Pigem on kritiseerijad enda arust püha viha täis, tegelikult, noh, ütleme päris ausalt, mida kuradit me oskame tegelikult teada meid ümbritsevast reaalsusest enne kui keegi ei võta seda sõnaliselt alasti? Sittagi. Ausalt. Me elame oma kenades mõttemallides ja mugavustsoonides ja nunnudes hommikutes, kus mees teeb ideaalset kohvi, ja naine on ideaalselt ilus ja roosas hommikumantlis näiteks. Mitte midagi me ei tea enne, kui me pole olnud seal, kus on Sveta või Liina või veel mõni vihane mees-naine.

A see mis selles vestluses-asjas-luulekriitikas-vingumises feisbukis välja tuli, on see, mis mind kõige rohkem mõtlema on pannud: jahp, mulle ei meeldi noorsand Lauri Tedre esikluulekogu "Mullikile", sest kompa on nõrk, isegi põhiteemat, armastust pole korralikult välja arendatud, väheke on topitud sisse sotsiaalkriitikat, nagu taevas teab kust tulnud välku. Ja, jah, ma ei armasta armastusluulet, see on igav. Seepärast ma enamasti ei armasta ka Kauri luulet. Kui sisse pole poogitud mõni tore ja hämmastav lugu, siis ei saa me ju rääkida millestki, mis Katrinat erutab. Kusjuures Maarja Pärtna oli minuga täiesti vastupidisel arvamisel. Tedre "Mullikile" oli tema meelest hää, nagu ka Rooste meelest oli see hää. Maarja meelest üks ilusamaid debüüdikaid sel aastal, veenvamaid. Ja vat siit lähebki väheke erinevaks see maitse.

Minu eksalteeritud uue järele ihkav ja samas ka vägagi minu kaasaega armastav luulelugejalik pilk tabab ühte, Mihkel Kunnust tavaliselt hoopis teine iha. Ja vihane olen ma sellegipoolest, et kõik luulet mitteluuleks tembeldavad. Toomas Liiv mu kõige suurem kuningas, mu akadeemiline isa ja Piret Viires, mu akadeemiline ema peaks teadma mõlemad, mis on hää. Mind nad ju õpetasid. A noh, mina olen mina. Loomulikult võin ma rumalasti asjast aru saada.

(ja endas kahtlen ma tihti, intuitsioon on mul hea, seda on Piret mulle öelnud)

Ja Liina kaanetüdruku mängu, mis näitab meie aega, armastan ma sama palju, kui vihast Svetat. Andra Jõgis tuleb lihtsalt läbi lugeda, et öelda, mis ma temast arvata võiks. Vihased naised nad kõik. Tundub mulle.

Ja ma lihtsalt pean Liinat tsiteerima:



ostsin täna
ema
mahitusel

"Kroonika" 
slash
"Nädala"

sest

seal
olevat

esmaspäeva
ja
ETV2 juures
kirjas

et

"Jüri Üdi klubi"
saates
rapitaks'

S.Grigorjeva ja A.Jõgise

kõrval
ka

mind

st.
mu luulet

kui

n o o r e
n a i s e
o m a.

/wow/

ja siis
hakkasingi
saatetutvustust
lugema:

"...
millest
ja
miks
n o o r e d
naised
kirjutavad
ning
luuletavad?"

hmm

a
mult pole ju
keegi
küsinudki

et

millest
ja
miks

and so

herr Mihkel Kunnus

sa
võinuks
ometigi

eks

sest
vastanuks:
ma:

edevusest

ja

materiaalselt
rikastumiseks

ehk

awesome

4X4 džiibi
soetamiseks

2 kommentaari:

r2ndrott ütles ...

eesti luule vajab rohkem vihaseid noori naisi

ja see on hea

Mihkel Kunnus ütles ...

Mihkel
Kunnuselt

ei
ole
ka
keegi
küsinud

miks
ta
kritiseerib