Herr Runnel kirjutab, et kas suudelda või teha kunsti, kahte korraga ei ole võimalik. Anti Saar ütleb, et elada, igal juhul elada, ja kui antakse kirjutamislusti, siis kirjutada. Õnnepalu ütleb, et suhted on suhtelised, et nad pole pooltki nii tähtsad kui asjad, mis me teeme... Mis tähtsad? Kui tähtsad?
Ma tahaks niimoodi suhtes olla, et mitte keegi ei saaks sellest, kellega seda olen, teada enne kui. Ma tahaks niimoodi seksida-kirjutada-mõelda-omi-mõtteid, päris päris päris enda omi niimoodi, et keegi ei loe neid minu tekstidest välja, et need lähevad tekstides kaduma.
Ooõudust, kui halvasti võib ühe ilusa vene poisiga vene keeles rääkida. Ja kui te tahate teada, mis ma vene poisi sõprade jaoks olen, siis Kniginja. Sisuliselt Raamatunaine. Aga jah - minu naissoost-meessoost-kesksoost sõnad lähvad segadusse. Ma kukun eesti keeles rääkima Venemaa inimesega, kes püüdleb eesti keelde sukelduda minu kaudu. Ja see on kummaline, naljakas. Temaga koos olemine on samuti sõnulseletamatu, segane, hullumeelne, ilus, tobe, aegaraiskav, väsitav, ebamugav, aga erutav. Saladuslikult raamatunaine olla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar