Imelik tunne, tõused püsti ja lähed. Muudkui lähed - tööle ja laulma ja jalutama ja - igale poole. Hing on kinni ja muudkui lähed. Mul vanas töökohas polnud päris nii. Praegu on kõik kuidagi teisiti. Inimesed on teisiti. Natuke imelik on ja natuke mitte ka. Homme tahan minna NOPi, kindlasti tahan. Ma ei tea, kas ma ka kella 8ks jõuan - tõenäoliselt mitte. Aga ikkagi. Juuksed on märjad. Nädal aega ootasin pesemist. Miks ma selline olen? Miks mul on praegu tunne, nagu vanaema oleks ära surnud või surev seal kõrvaltoas ja ma ei tule selle surmaga toime? Miks ma nii kramplikult kinni haaran lähedusest, mis pole lähedus, inimestest, kes minust ei hooli, kellest ma isegi hoolida ei oska. Martha. Martha. Martha. Ma pean talle Geisha šokolaadi saatma, Nigeeriasse. Jah. Tema võib-olla hoolis.
Juuksed puhtaks ja meeleolu korda ja tuleb ilmselt minna ja osta see va Bizarre ära. Nüüd ei saa ma enam ühtki raamatut laenutada. Raamatukogust. Ei ole harjunud. Tuleb jälle harjutama hakata. Aga jah. Prantsuse novellid. Ma ju loen neid. Ma nii tahaks selle raamatu sellel nädalal läbi saada. Ühel pool on inglise keeles teisel pool prantsuse keeles tekst. Ja nii põnev on. Keel lajatab oma soojuse ja külmusega. Oma sarnaste sõnadega vähem sarnaste sõnadega. Üks mu lemmiklugusid on emast, kes peab oma poja hammast hambahaldja jaoks üles otsima, aga ise tahaks samal ajal meeletult raamatut lugeda. Tekst muudkui kasvab ja kasvab ja kasvab, kuni hammustab - mul puuduvad sõnad, et seda veidrat, mõnes mõttes naermagi ajavat olukorda näidata. Aga näe, temal, Pierrette Fleutieux'l see õnnestus. Eriti hakkas mulle meeldima selline sõna nagu frapper - lööma, selles mõttes, et seda kasutati väga erinevates kombinatsioonides ja inglise keelde tõlkija ei saanud seda igale poole pannagi, sest see jäi kuidagi tõlkimatuks, aga siis ta tuli ja lõi. Sähvatas oma kõlaga ja jahmatas ka. Sest hoolimata teksti ulmelisusest ja naermaajavusest oli seal sees - just see jahmatus. See hetk, kus vaene ema peab loobuma ainsast õnnistusest oma elus - raamatu lugemisest, et aidata väiksel pojal hambahaldja jaoks hammas üles leida. Ja too on nii põhjalikult kukkunud põrandavahesse, et ema peaaegu, et lammutab terve maja maha, kirvega. Ja see olukord muutub aina ulmelisemaks ja ulmelisemaks.
Kuni lõpuks: Je me replace devant mon livre.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar