Üle pika aja sain väga mõnusalt Viimsisse jalutada. Vahepeal sõin Nopkohvikus oma viimaste rahade eest väga head hummust ja tundsin, kuidas maailm läheb paika. Nii hea pole tükk aega olnud. Jalad. Jalad. Ja taevas. Ja väga väga nunnu Vadim Ivanov, kes laulab koos Junk Riotiga"Liigseid päid", nagu ta oleks mõni Ian Curtis. Kurat ta on äge.
Ahjaa. Luulelahingusse, koos Igor Kotjuhiga, võib-olla veel mõnega, kellest ma ei tea. Aga jah, eile sain kuulata Tarkovski filmidest armastatud muusikat koos Ivanovi ja Kotjuhiga, täiesti juhuslikult, viimane ei leidnud oma kolmele lapsele lapsehoidjat, ja nii jäi ta naine koju.
*
vastuolude kiuste
eneseks saada
läbi lõikumiste
ja põikumiste
naeratada
otse surematult
maailmale
vastuolude kiuste
ennast teada
läbi lõikamiste
ja põikamiste
naerda
otse surelikult
maailmaga
seda vist peaks
kui ainult
kui ainult
Jumal mind
alt ei veaks
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar