14 juuni 2016

Selga panemata

Viimasel ajal olen püüdnud täitsa omaette olla. Kusjuures see on täiesti võimalik, kui on olemas inimene, kellega saab koos olla. Siis tekibki selline päris minu isiklik oma nurk-võrk. Natuke valus on ainult ja ma ei ole veel endale selgeks teinud, et mis täpselt ja miks. Ma lihtsalt tajun mingit tugevamat survet, kuskilt altpoolt, ülespoole. 

*
midagi selga panemata
olen unustanud kõik
oma selga

fantaasiarikkad oletused
sellest, kes ma olen
nonde teiste jaoks

fantaasiarikkad hirmud
sellest, kuidas nad
mind hävitavad
kui ma pole
see, kes ma pole

*



Kommentaare ei ole: