03 veebruar 2022

Oblomovlikult mõeldes, siis...

13. jaanuari värk

Titt kriiskab nagu mõni hull siga, kes on aiavärava vahele jäänud. Pea valutab sellest. Jaa. Ja muidugi avastas ronimise kui sellise. kukkus pea eespool üle oma tara. Öösel magas minimaalselt. Kartis igasugu asju ja põdes igast asju nagu hull. Natuke hirmus inimene on ta mul ja ma ei tea, mis temaga teha ja kuhu temaga minna. Täna lähme ilmselt sõbranna, minu ja Henryku sõbranna sünnipäevale. 

Noh, sünnipäeval ta igatahes ei kriisanud. Magas. 

Praeguseks ehk nädal hiljemaks on elu titel muutunud palju rahulikumaks ja normaalsemaks. Või noh meil on muutunud vaiksemaks see kõik ei karjuta täiest kõrist. Oodatakse mingit hetke ja tahetakse teada, mis edasi saab. Aga helid on muutunud titele kohati talumatuks ja hirmuäratavaks. Nädalavahetusel sai lihtsalt issiga linna peal hängitud ja asju tehtud. 

3. veebruar

Loen magava tite kõrvalt "Oblomovit". Mäletan, kui vaimustuses olin ma filmist, too 18-20 aastat tagasi, kui Mihhalkovil oli sünniaastapäev. Ja imelik õdus sisse kukkumine maailma, mis mõneski mõttes siiani meile kuulub. See teatud sorti laiskus, millega ma ise silmitsi seisan, kui kodus oleme. Aga me püüame, püüame, kuulen muidugi Ivan Gontšarovi üsna jõledat ja mis seal salata küllaltki kriiskavat etteheidete tormi, siin päris alguses. Miskisepärast tuleb meelde see, kuidas ma pärast filmi vaatamist isale teatasin, et vat-vat millised hullud vanamehed need vene vanamehed on. Ega kui nüüd päris aus olla, siis eesti vanamehed ja noormehed või üldse mehed võivad samasugused olla... Ehkki raamatus pöördub ta korralikult vene muinasjuttude poole, et vaata vaata, juba seal on kirjas, et laisk ja loll Ivan Durotšok saab endale kena printsessi, lihtsalt, niisama, eimillegieest, ja sellepärast need venelased nii laisad ja lollid ongi ja sellepärast seda riiki juhivadki need vähem laisad ja lollid, kes viitsivad lisaks riigi juhtimisele, ka rahva raha oma tasku pista... Putin poiss näiteks, aga noh... Loen ja olen kerges hämmingus, kuigi ausalt ausalt  13 aastat raamatumüüjana... Ja siis nagu niuhti käisin ära 9a aasta taguses maailmas, kus ma teatasin kogu Eesti vabariigile, et varsti on suur osa inimestest Soome elama kolinud ja alles jäävad vaid naised, keda peavad ülal pidama mehed, isad, vennad, sõbrad... Noh, nii ta siin parasjagu ju ka on. Ümber õppida soovitati juba siis, seda tahaks vist juba nüüd teha. Tookord... Tookord! Igatahes - titt lisaks sellele, et ta on kihvt, nunnu, röökiv, pruuskav, peeretav (viisakam oleks muidugi tema kohta öelda puuksutav), pissikott, kakakott, oksekott (seda muidugi üliharva), unekott (jubemõnus, kui juhtub seda tegema kodus, saab kirjutada ja lugeda ja üldse... süüa ja... koristada... aga ikkagi enamuse ajast kirjutada ja lugeda... , lisaks sellele on ta MOTIVAATOR. Hiigelmotivaator! 

Kommentaare ei ole: