a mul on poognapiss pähe löönud
nagu mõni välk
selgest taevast
üldse ei oodand
jaa
võtmistest
enne naisevõttu
mõni armastusluuletus
mõnele mehele
et ta teaks
mida võtta
mida jätta
kuidas seda hinge võtta
või jätta või midagi
naeratust
noh
ma ikka ei lubaks
kellelgi omastada oma naeratust
või suud
käsi ehk mõneks hetkeks
lihtne küll
aga
veel võiks olla midagi
mis ajab palve kuulaja
segadusse
võta mu parem jalg
ja kuula talla alt
südame muusikat
et saada aru
milleks?
ma alatihti küsin
kus on see piir
kus inimene ei saa
aru teisest inimesest
endast ka mitte
ja sis kui ma sellele lõpuks
vastuse leian
siis on nad kõik
kas läinud
või surnud
ja sis on mul endast kahju
aga mitte kunagi liiga palju
me armastame lugusid
selliseid
olen ohver lugusid
armastame kogu aeg
endast välja peksta
keegi oli meiega halb lugusid
aga kes ja miks ja kus
ei ma arvan, et viha on alati
mitme otsaga küsimus
ja luuletada tuleb ikka
aga küsimus on
kuidas
ja kuidas lõpuks saavutada
see leppimine
või rahu või õilsus
see on küsimus
andestada? miks?
ilus ja tõsi
ta meeldib kõigile
on selliseid
ta on liiga hea
et olla tõsi
ja liiga tõsi
et olla hea
ülbitsesin ühe sellisega
karp jäi lahti
loomulikult oli ta palju parem
ja tõesti
kõigele lisaks
tõsi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar