lugusid meist

http://heli.er.ee/helid/1826581.mp3

meie elu Nigeeriamaal, et kui keegi ei kuulnud saadet, sis kuulake
Krista Taim pani kokku ja ma ei arva, et eriti koledasti

*
väljas, sees, hinges
mees istub mu ees, ta ei ole eriti ilus, aga ta naeratab nii palju, et ma mõtlen, et kui teda kodus ei ootaks naine, hoolimata sellest lihavast kerest, oleks ta mulle täitsa hea mees, paksu kõhuga ja venekeelne ja absoluutselt iga mõne aja tagant naeratav, närviliselt kiiresti ja nii edasi, parm plõksub tema ees karjuda ja ringi lennata, mina ei oska kuidagi tunda parmu, meeled on kuidagi avatud kõigele ja ei millelegi, ma tahaks proovida teisiti, olla teisiti, olla inimestega ka teisiti

tegin raadio lahti
kuulan oma häält, ilus hääl on, närviline, neeh, aga ilus, nagu ma isegi

see parm on hetkeks meie muige põhjustajaks, ongi meie muie, meie naer, meie saamatus, meie saadus, meie, kõikse meie ja veel enamgi

seni kuni ta selle parmu lömastab
sis ma vihkan seda meest
korraga on ta korpulentne ja kole

umbes nagu mõned minu võõrsõnad raadios
korpulentsed ja koledad, lõpu poole on neid üha vähem ja vähem
aitäh kõigile