mul on täna lobav mokk
lötendab paremale ja vasemale
kõik muudkui loevad
kuidas kr tekitab kihinaid minu pähe
pea on nagu tapeet
ühemustriline
vähemasti mulle tundub
ja sellepärast on pisut
häbigi ehk
jaa
liiga palju minust endast
*
ananüümsele
et keegi oleks paradiis
ma ei ole ühe inimesega muul moel seotud
kui geneetiliselt
tema lõhn on ilmselt minu lõhn
tema kõnnak on minusse pandud
mul olevat tema hääl
on naljakas
kui see inimene on surnud
juba nii pikka aega
aga läbi minu ilmutab
ta mõnele ennast
iga kord kui
mu isa mind näiteks näeb
ja siis
siis ongi terve tema paradiis
ja see on naljakas
paradiis
minule tundmatu
temale kõikehaarav
inimene olla on saladus
inimene olla on unistus
nii
krile
++++
õnnetunne
joovastav
teadasaamisest
või teadmisest
või millest
kust kurat see ego tuleb
et ta koputab aegajalt julmalt õlale küsides enda järele
et kessa oled
ja sis
lähed ikka
vanade klassikute juurde
et olla rohkem, et olla ilusam, et kanda mantsette ja õiget värvi lipsu
viigipükstega kahasse
koos vestiga
sis tundub nagu rohkem õigust
neile vestidele ja mantsettidele
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar