09 jaanuar 2013

Kümme minutit vingumist ja pursui

Mõningatest hetkedest kooruvad teised hetked. Just need, mida häbened maailma põhja ja maailma põhjast tagasi maailma algusse, taevasse, maailma taevasse. Eile sis ilmus mul jälle Värskes Rõhus "Vikatkass ja Voldemar". Pursuilugu, tahaks juurde lisada. Pole midagi ennastunustavalt head ega halba, aga kirjutatud on naudinguga, mida ma ei oska sõnadesse panna. Või noh, oskan. Sõnanaudinguga.

Istusime kolmekesti Kukus. Juurde liipas Lapin, vahtis ühele meist kõrgilt silma. Noh, just seda tahtis öelda, et tema teeb seal Kukus ainukesena ju ilma. Võis ju teha. Igal juhul hakkas Kuku mulle kohutavalt meeldima, kõigega, mis temas on.

Töökaaslane ei saa aru, miks kõik Solarise Apollo töötajad lahkuvad töökohalt ja kuhu. Mina jällegi ei tea, kuidas seda uut ja paremat tööd leida ja kas üldse leida.

*
Kukkusin korraga MOga lobisema. Ta on selline üdini aus ja hea inimene. Hakkasin isast rääkima ja sellest, miks ma siiani mehele pole läinud või rikkale mehele. Tundub, et ma ei usalda neid mitte üks raas. Ei tea miks küll ja kas sellest vägikaika veost on kellelegi kasu. Seda ma ka kurat ei tea.

Andeks anda.

Mida täpsemalt?

Kellele ja kuidas?

Endale?

Kellega ma sellel teemal üldse räägin?

Psühholoogiga?

Vaat kus nabaväät.
Jõudsimegi haletsusväärse enesepaljastuseni, K.H ei taha rikkale mehele, sest too võib käituda naistega, nagu kõik rikkad mehed naistega käituvad, kaabaklikult. Või mehed üldse. Kaabaklikult.




2 kommentaari:

r2ndrott ütles ...

Kas sulle Kuku (ehk Kukumägi) ka meeldib?

LiizaKazz ütles ...

Mai tea. Mulle meeldib, kui inimesed ei joo nii palju. Ma olen väikekodanlik vanatüdruk, kas tead :D