29 juuli 2014

Naine pomiseb oma elu välja

Tsukini.

Hambaniit.

Kadunud kohvikruus, mis jäi hambaarsti manu, sest ma lihtsalt kaotasin jälje ja aja ja elu.

Rätsepast klient - kaelas kuldsed käärid.

Ametüstiga klient - käes taoraamat.

Kersti. Sõbranna lapsega. Siuhke päris oma sõbranna, kelle jutustamine on aegajalt nii kiire, et hirmus hakkab.

Hästi palju mõtteid viikingist, kellele ma ilmselt tundun nüüd kindlasti napakas - ebaoriginaalne ja hull naine. Aga las ma siis olla.

Emotsioonidest ületulvav sõber, keda ma kuidagi aidata ei saa. Hormoonid. Rahunege. Nendega ei saa ju teisiti suhelda.

Naine, kellele ma jälle müüsin maha Kauri luulekogu. Eda Ahi luulekogu. Sest ma ütlesin need maagilised sõnad. Teate küll. Öelge teie ka.

Kauplus on koht, kus vahetatakse kõike. See ei ole kristlik - vahetan oma nõmeda vaimu, uue vaimu vastu.

Feisbukk on koht, kus tahaks pidevalt särada. Mittesäramise korral tekib kassiahastus. Naine, kellele soovitasin lugeda Glattauerit - tuli tagasi poodi ja tal oli meeles, et mina olin soovitanud. Adamsonile ei meeldi Mehis Heinsaare viimase kogu kohta kirjutatud igavad arvustused. Ma ei oska vaielda. Ega tõtt rääkida.

Tsukini.

Unustasin ennast pausile pooleks tunniks - kirjutasin viikingile kirja - imeilusat ja tobedat ja muidu. Ikka. Need vanad tüütud lood, mida püüad võimalikult uues kuues uuele inimesele edasi anda.

Otsisin eile klaasikojas kassi taga - sealsamas käisime jalutamas eelmise aasta sügise paiku - kass tuli ja hõõrus ennast jalgade vastu. Geist müüja teatas, et ei - toda imelooma klaasikunstipoes ei ole enam. Kopli. Kopli. Kopli. Istusin samal pingil, kus aasta tagasi olin pilti teinud magavast mehest. Kopli. Kopli. Kopli.

Pühapäeval - nägin jõhkralt seksikat stseeni. Ilus blond naine - lamas Pirita jalgratta- ja rulluisuraja kõrval - koer imetilluke muudkui hüples ümber tema ja neitsi naeris ja naeris ja naeris. Kui ma temast möödunud olin. Lähenesin talle eestpoolt, ta püüdis raamatut lugeda ja mõnules peni karjuva kohaloleku üle. Too tegi tema ümber tiire ja tiire ja tiire, tuli nuusutas minugi üle. Siis miskipärast vaatasin teda selja tagant. stringid olid näha ja imeilusaks treitud pepu, mille taustal härples ikka imearmas ülipisike koer.

Töö juures avastasin raamatu Wild Art. On hetki, kus ma saan aru, et mimesis pole ainuke, mida kunst teeb. Ta lahutab meid meie igapäevasest arusaamast. Ja see on ühteaegu hirmuäratav ja ülendav. Ühteaegu julm ja ilus. Aga pilte võite siit kaeda. Loodan, et näete ka siis, kui te feisbuklased pole.

Tsukini.

Siis tuli muidugi ka see pisike asi välja, et mul on raha otsas ja hambad on vaja korda teha. Jahp. Hambad tuleb kindlasti korda teha. Ja seda ma täna muide tegingi.

Herr Poirot järjejuttu võib kuulata järgi. Ja te ju teate, kuidas ma seda belglast armastan.

1 kommentaar:

r2ndrott ütles ...

Geist müüja - saksa keeles on "Geist müüja" midagi muud, kuna "Geist" on hing - ghost, spirit. Ja eks neil tihtipeale kipubki hinge olema ;) Huvitav, kuidas oleks mehega magada?