Vanemaks saamise rõõm on. Ma ei teagi miks see paganama kolgend tekitab hea tunde. Et nagu inimese tunne on kohe sees. Miks? Kuidas? Ma ei teagi. Lihtsalt. Nii on. Isa ütleb, et mingem üles mägedele. Et tehkem üks korralik pidu - aga eks näis. Võib-olla teemegi ühe korraliku peo. Vanaks saamise peo.
Gust van den Berghe "Lucifer"
Et kui mõnel on plaanis kinno minna - ikka Pöffist räägin, onju, siis "Lucifer"is, mis on üles võetud ringikujulise kaameraga, et meenutada tsipake Hieronymus Bosch, siis ma lihtsalt leidsin sellest filmist Johann Köleri ema ja isa. Ehkki noh jah, seal olid nad õde-venda. Vend oli paras joodik ja mängur, kes viis lõpuks terve pere hukatusse. Sellised vanad olid nad mõlemad. Lucifer tuli, tegi santi teeskleva vennakese terveks ja võrgutas õe lapselapse, ja kadus. Filmilindilt kumab midagi, ma isegi ei oska praegu selgitada, mis see täpselt oli. Igal juhul, kuidagi väga naljaka seosena ja äärmise sarnasusena, tuli korraga, järsult hoopistükkis Köler meelde ja kõik need imeilusad ikoonid, mida olen lapsest saadik kirikus käies näinud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar