inspireerivad inimesed
midagi mul nende naistega on, kes põevad meeste pärast ja isegi mitte romantiliselt, vaid vihaselt, solvunult, nii nagu oleks keegi neilt õiguse olla ära võtnud, kuigi tegelikult, vahel, vahel võtavad need naised kaa, see on domineerimine, mis ei tulene alati soost, tuleb kuskilt mujalt,
inimesi on tegelikult kahesuguseid, neid kes alluvad ja need kes allutavad, ja vahel ei tule kumbki eriti oma rollidega toime ja sis hakatakse süüdistama, et mees, missa teed, ega mees midagi ei teegi, inimesed teevad, naised ise ka, on ju mugavam olla pliidi taga ja lapsi kantseldamas, kui kümne harguga raha kokku kraamimas või vastupidi
kuigi selle koha pealt olen ma nõus, et võib-olla alles nüüd, kui ma olen Tallinnas üksi oma korteris või õigemini kapptoas, tajun seda, kui oluline on minu teine emme, kes mõtleb selle peale, et mul ei ole jalanõusid, et mul ei ole süüa, et mul ei ole seda teist ja kolmandat, te ei kujuta ette kui tänulik ma talle selliste mõtete eest olen, kui saamatu ma aegajalt olen, pea tuleb muidugist sirgeks ajada ja julgelt oma asja ajada, küll ma saan saavamaks, julgemaks, saavutavamaks - eesmärk tuleb paika nihutada, nagu mõne loo konflikt, mida inimesed raamatust taga otsivad jaa
naised tikivad mustreid kuskil kaugel maal ehitusklotside otsas, meeste kõrval, perfo
naine lõigub endale jalga noaga sõna "lits" ja loeb samal ajal vihast luuletust sellest, kuidas teda koheldakse
naine
naine
naine
mitte kunagi ära vaata liiga kaua selja taha
sul on ees alati midagi paremat
eile istusin vabaduse platsis ja muudku uurisin maailmu
just neid maailmu, kus korraga jõuab kohale, kui veidrad ja ilmetud on inimeste elud, kui neisse ei süveneta, kui neist ei viitsita rääkida, kui neid pole näha
perfokad on selle koha pealt kolekasulikud, või kasulikkoledad, oleneb, mis pidi nad lõpuks välja kukuvad
ilus naine
tõepoolest väga ilus naine, see, keda nähes pööradki pead kolm korda paremale või vasemale või igale poole
selja taga, ees
hing kestendab
ise ka kestendad
seisab su selja taga
ilus naine ei seisa su selja taga, seisab kaupluse vaateaknal ja litsub punaseks värvit huuli klaasile, seest läheb imelikuks, inimesed tulevad kokku, et teda vaadata, seisavad ja kehitavad õlgu.
kaks naist lugemas ette S.C.U.M. i
karjumas, tantsimas, laulmas
üks neist selline naine
midagi nii jõulist, et seest läheb jällegi soojaks ja kummastavaks
Tekst, mida nad ette lugesid, noh see oli Valerie Solanase "S.C.U.M.". Valerie tahtis tappa 1968. aastal Andy Warholit, sest too ei viitsind lugeda tema feministliku mõttega löögiliseks tõmbunud filmistsenaariumit. Too oli antiseksuaalne või sis aseksuaalne. Kas oli? Kes oli? Mismoodi see tegelikult oli? Kunagi ei või teada. Selliseid lugusid kuuldes mõtlen alati, et mine ära sealt, kus sind ei taheta, otsi üles need, kes sind tahavad. Alati.
Leiad need. Sis need esimesed tahavad sind veel enam.
Aga ei saa.
Kuradile, kui ei saa.
*
eile jean-luc godardi film naisest, kes hakkas prostituudiks
imelik
mul on varsti tunne, et hoolimata haridusest
tuleb mul ka kunagi see leib ära proovida
miks?
et teada
ja sis ma panen jürka sellest dokumentaali väntama
oi see oleks huvitav
ja õudne
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar