Tunded ja värki

Üldiselt ma ei viitsi põhjalikumalt, kui peab igasugustesse tunnetesse süveneda. Need vaevad südant ja lõpuks ka pead. Viimane muide on valutades päris vastik õlgadel kanda. Kuulates nüüd siis kõike seda head, mis kuulata annab. Väikseid küünilisi indie-muusikuid. Sattudes kogemata Douglas Couplandi mingisugusele romaanile kuskil Raamatukois.

Tead, ma ei taha olla see. Mis see see täpsemalt tähendab, on hea küsimus.

Vanasti tähendas see seda, et ma ei taha enneaegselt lapsi saada. Nüüd tähendab see seda, et ma tahaks juba varsti lapsi saada. Enneaegne on juba oma aja ära elanud. Või noh, mina olen vanemaks saanud. Armuda ja armastada on sellegipoolest raske. Pole nagu harjunud või nii. Alati pole asi selles, et näe ma ei kohandki seda härra õiget. Härra Õiget on muide võimalik kohata iga nurga peal. Neid ei ole palju, ma mõtlen neid Härra Õigeid. Aga sa tunned nad ära. Nad lõhnavad õigesti ja see on õige tunne, kui nendega välja minna või koos olla. Tunned ära, et sind mõistetakse ja vahel mingil hullul moel mõistad vastu. Muidugi on mittemõistmisi, möödarääkimisi, ebamugavusi, aga üldiselt on kõik OK.

Mõnega on muidugi nii, et see möödarääkimine muutub hullemaks draamaks kui tobedas ameerika komöödias. Ja siis avastad näiteks poissi musitamas kedagi kuskil või poiss avastab sind musitamas kedagi kuskil. Ja siis te nagu oletegi leppinud, et see möödarääkimine oli viimane. Loomulikult on lõpetamata suhetes midagi ilusat. Lausa painavalt ilusat. Iga kord kui teda (neid tedasid tekib kas tead kümne aasta jooksul vähemasti kakskümmend kui mitte enam) näed, oled miskipärast õnnelik. Mingit erilist põhjust ei ole. Noh, ilus poiss jääb ilusaks poisiks no ma usun, et vähemasti nii kauaks, kui sul elupäevi jätkub. Tõenäoliselt. Ma ei ole  veel oma ilusaid poisse kuuskend aastat hiljem näinud. Aga loodetavasti näen, kui ma vahepeal mõnda fataalsesse geenidest pärinevasse haigusse ei sure või silmanägemist lõplikult ära ei kaota.

Suhetes, eks ole, on hea, kui mehed liiga lähedale ei tule, aga sa tead, et sa meeldid neile. Kasvõi küünemusta võrra rohkem kui see teine naine. Kui sa nüüd minult küsid miks. Siis konkreetset vastust mul sellele küsimusele ei ole.

Igal juhul peaks ma ühele härrale selgeks tegema, et ta on mulle varba peale astunud. Sellele väiksele varbale, mis üldiselt on hästi kaitstud ja kuhu teised ei jõua. No, miks nad peaksidki, ma üldiselt olen mõnusalt Katrina alati. Ainult vahel mõtlen üle ja paanitsen üle ja luban mitte kunagi kellessegi enam - kiinduda ega armuda. Muidugi lõppeb see lubamine sellega, et armun.