18 september 2015

Mõnikord ootan

hetke, kus kõik selgub. Ja hetke ei tule või ei ole veel tulnud. Jäänud on ainult lõputu ootamine. Asjad varisevad kokku ja tõusevad tuhast. Ma olen mina ja ei ole ka. Kummaline - käisin sünnipäeval, kus nägin kahte õnnelikku paari ja ma mõtlesin, et kuidas nad saavad. Aga saavad. Harjuvad. Tunnevad hullumeelset tõmmet ja saavad.

Kommentaare ei ole: