Tegin endale üle pika aja suppi - ja väga hea oli. Vanaema tuli meelde. Koduvärk on ikka koduvärk. Kuidagi hea on, kui tekib selline tunne, nagu kuuluks kuhugi. Noh, eks ma kuulungi, lihtsalt - mis mu vanaema puudutab, siis kuulun kuidagi põhjalikumalt, kui oleks oodanud. Imelik lausa. Teda pole aga ometi ta on. Liigub minuga samu radu pidi inimliku olemise suunas. Hea olemise suunas.
Töökaaslane on pahane minu ebakorrektsuse pärast. Jah, igal õhtul on 15-65 sendini puudu. Segane värk. Ega ma ka ei tea, mismoodi see käib. No tõesti ei tea. Omast arust olen hästi asjalik raha üle lugeja - aga ikkagi nagu ei oskaks. Ma ei kujuta isegi ette, et kuidas see nüüd niimoodi. Aga nii ta igal juhul on.
Tööd teha on jällegi põnevam - no muidugi on põnevam, sest süsteem on selgemaks saanud. Ikkagi 9 kuud tööd. Enam vähem kujutan ette, et mis värk ja kuidas ja kuhu pöörduda, millele tähelepanu pöörata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar