Hetked, kus olen kellelegi keele kurku toppinud ja mõistnud, et jah... See on nüüd mitte see inimene, kellega seda tegema peaks. Koju jõudes avastan, et mul hakkasid päevad. Ja siis olen õnnelik, et ma keelt kuhugi edasi ei toppinud. Ja samas ikkagi kuidagi õnnetu, segaduses ja nii edasi. Miks ma tekitan endale neid keeleolukordi? Mingisuguseid tüüpe?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar