Luulemaania

Kassa tead
kuis 
katkiminemine käib?

ostad kokku lootusi
igaühelt
aga paned kõik tema
sülle
kellel on 
silmad, mis näevad,
suu, mis kõneleb,
aga mitte sind
aga mitte sinuga
võib-olla sinust
võib-olla isegi 
teist kahest
elu kõige 
ootusärevamal hetkel
kus su süda
täis kõrvetavaid lootusokkaid
läbib monotoonne mõte
ehk homme mind
ehk ülehomme minuga

aga kokkupanemine
algab jälle
samadest lootustest
ja korraga ehmatad

ah, mis mina
ah, mis tema
ah, mis meie

lumesajust kevadvihmani
kõrvetavkuumast päiksest
kirjulehisesse jalutuskäiku

*
eeter õhkab
naabritädi
katusele 

aga aeg ja elu
seisavad paigal
ka kakskümmend
aastat pärast
toda lendu

ühel telefon
teisel telekas
kolmandal
teleporteerumine

naabritädil
isegi surnult
eeter
niiet koer
haugub
hirmunult
naabritädi
maja katust
vahtides

Pärnaõied
seostuvad
rinnanibudega
riietuskabiinis
eriti kui oled 
lugenud
keset toda 
raamatut
"armastan"
aga ikka veel 
pole kindel
et kuidas
ja miks

ma olen alati
liiga segaduses
et kellegi juurde 
päriselt kuuluda

vastad mu mühklikule
lausele Jekaterinburgist
kuhu tapeti mõned
Romanovid
ja natuke Euroopat

vastad pärnaõite
keskel, et ega ei pea
vastad Andres Ehini 
häälega, mis tõstab
hiigelsuuri kraanasid 
Tallinna kesklinnas õhku
ja nood popsivad
elektrisigareid
kesk 
keskaegseid torne
nii 
igaks juhuks

Luciferi tiibadega
lendad 
minust eemale
ehk põrgu

järgi
Eevana
ma tulla 
ei saa

* 
Laulsin naabrionu
kuuske suureks
ikka jolotška ja jolotška
vanaema õpetas
et jolotška peab kasvama
ja eks ta kasvas ka
nagu ühes muinasjutus
ja mina kasvasin ka
ainult puu võeti maha
mind on raskem 
maha võtta
pole veel jõudnud
sellesse ikka

*
sõrmed sigivad 
vihmaussidega
kurgipeenras
rohides sinisilmseteks
rottideks
keda öösiti
näen unes 
minu jalgu söömas
hommikul on mõni
end kardinakonksu
külge poonud
punased verenired
valguvad  alla
päike pruunistab
need ajapikku nähtamatuks
ainult
elu jääb
ja mina
sõrmedega sigima
et uusi Ingmar Bergmani 
rotte teha

*
kaelustuvide romantika
meie suhteid enam
ei muuda
läbilõikavaks
puurin sõnadega
auke
muutun ise auklikuks
kaelustuvina su suhtes