Ülekirjutamise oht

Sõnarebudes 

mu kallis, me lebasime enda sees
sõnatüved keele vastas
võbisemas ja mina
puudutasin su kätt
või oli see vastupidi
ja sina panid mind tantsima
või oli see vastupidi
riivates hetkeks seda,
kes tahtis vaikida
või oli see vastupidi

ja mina kasvasin endaks
su puudutusest
ma ei tahtnud enam teada
keda sa armastasid
mul oli ainult vaimustus ja vaikus
kuhu ma su võtsin
koos endaga

vaid su kätt tahtsin tunda
su silmi näha, mu kallis
me lebasime enda sees
sõnatüved me all
ja sõnarebud me suus
kasvamata sõnatibudeks

kallis, sa ütlesid
et ma oskan öelda
nii ilusti nagu keegi
pole sulle varem öelnud
sa nimetasid mind suureks
ja mina arvasin
sind naervat
minu mehelikkuse üle.

*
palju sa kõnnid
oma valikuid maha
aeg rabab kätest
 ja surub need
selja taha
ilusse uskuda püüad
ja loodad ja tahad
lõpuks nad küsivad
miks oled ilus
kui ilu on ainult
üks vahetusraha

Taat, ae, taat, ae!

ma olen Koplis
otsin sinu pruuti
aastast 1923
ehk su kihlatut mere äärest
suurte siniste silmadega

miks ei abiellunud
sa varem
ootasid kolgend
aastat mu memme
venekeelset

taat, ae, taat, ae
kussa oled
kõnnin su jälgedes
lootes sind leida
vana laevavabriku juurest

taat, ae, taat, ae
kussa mul olla võid?
surnud, missiis
kus on su ilus neid
kellele tuksus su süda
kui olid minust noorem

taat ae, taat ae
või oli see mees
ei või ju teada
ilusaim kõigist
saab see olla
armastasid ja lõikasid
kõik köidikud endast
et oodata memme

taat ae, taat ae
keda sa armastid
enne mu memme
oli ta ilus?
oli ta ilusaim kõigist?

taat ae taat ae
kussa küll oled