Täna on see-eest tore päev ja palju palju tööd tehtud. Aga mulle isiklikult meeldib. Kohe vabam hakkab olla kuidagi.
*
Mõnikord on niimoodi, et õhtu naelaks saab Viru keskuse parfümeeria osakond.
Teinekord on niimoodi, et põhjanaelaks saab sõbra haarav pilk, mis sebib ilusaid inimesi ümberringi.
Kolmas kord saab lihtsalt ja koomiliselt palju naerda ja muud polnudki vaja.
*
Ma ikka veel ei tea, kuidas reageerida kirjale, mis küsib, et kas ma tunnen puudust omadusteta mehest. Ei tunne. Tähendab: ma ei tunne sellest puudust, et ma olen kuus kuud järjest nii mittenaine, et mul tekivad juba lesbilised kõrvalsuhted, et minuga kihlutakse minu kodupõrandale pissides (ja teatades, et ainult platoonilist armastust palun), et iga kord kui ma mõne omadusteta mehe luuleõhtule lähen, pean ma ta kuidagi taksot kasutades koju toimetama. Aga muidu nendest teistest omadustest tunnen küll puudust, sellest, et keegi viitsib kogu mu jura ära kuulata ja mind vastu naerma ajada ja minuga ühte rütmi nii kõnes kui elus sõbrana taga otsida. Aga noh, umbes seda teeb ka minu väga hea geisõber, kes muide kuulas paar tundi järjest minu tädi-Nadja-hala ja ajas mind ka rohkem naerma kui mõni omadusteta mees, keda jah, tuleb tunnistada, igatsen ikkagi taga.
*
Nagu ma ühele võrratule sõbrannale ütlesin, et mul läheb veel natuke aega, et kõikidest nendest inimestest, kes minust ei hooli, üle saada ja mitte nende peale kurvalt ja õnnetult järele kaeda, aga ma saan, sest vabandage väga, ma olen liiga tore ja armas, et olla lihtsalt keegi, kes on kuidagi alati kellegi jaoks olemas, isegi siis, kui too ei hooli ei endast, teistest, minust sealhulgas ka mitte üks raas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar