Kõhuvalune unisus

Selline tunne, nagu oleks kuus lehma alla kugistanud ja nüüd tuleb kõiki seedida paar päeva järjest. Täna ei ole söönud, aga kõht on täis. Ja suur. Ja valutab. Ja selg ka. Hommikul koguni oksendasin kollast maohapet või midagi, sest mu organism ei suuda eriti teada, et mismoodi olla, kui on täis nuumatud rasvasest aga heast toidust ja kui seda on palju ja kui juurde on veel mõnikord hammustatud ka tohutult head kommi. Novot eksole. Nüüd lebab hapukapsasupp kenasti pliidil ja ootab, millal ma julgen teda sööma hakata, sest praegu on tunne, et ma tohin ainult juua ja palju juua, sest vastasel juhul lähen lihtsalt ülesöömisest lõhki. Ja und ka nagu ei tule. Lihtsalt valutab igalt poolt. Ohjah. Selline füsiloogia mul siis. Igasugune liigsöömine lõpeb suure pahandamisega, et kuidas sa siis nüüd niimoodi. Mina sinu keha ei pea ju vastu. Ei pea jah. Anna andeks. Ja töö juures tekib totaalne karutunne, magada tahaks. Noh ja nii ongi. Üksildane ja unine ja kõhuvalune. Aga pole hullu - küll kõik paika loksub. Lihtsalt süüa tuleks vähemrasvaseid asju, muidu võin varsti küll ennast seedehäirete pärast maha tappa. Näed, vanasti nälgisin, nüüd ülesöön. Progress. Eksole.