05 veebruar 2012

jah - niimoodi

fakt
no muidugi oli ta aju täiesti tuuri pannud
ja veel midagi
ta ei saanud enam mitte millestki, mitte midagi aru
lihtsalt - istus õhtuti naril ja kuulutas endale abielu
popstaariga, ise pold seda päriselt näinudki, noh abielu ega staari ega midagi
ja ometi
nii kaljukindlalt uskus
et lausa
jah
uskus

muud tal ju üle jäänud
midagi muud tal ei olnud ka
vastik oli
kurb oli
nahaalselt ja valusalt

armasta mind tahtis ta öelda
aga ta ei teadnud enam kellele
seda öelda
mismoodi?

ja siis korraga, korraga oli tal ükskõik - võttis kätte Morbidaariumi ja luges ja luges ja tahtis nutta ja kaasa tunda, noh, noh, noh, noh

karjus miski tema sees seda hirmutavat kaastunnet
teda ju armastati
aga tema?
tema
ta
t











mida tema tegi, lisaks söömisele, joomisele ja ilmselgele, tema tundis kaasa tuvidele ja kurbadele inimestele, kes polnud isegi tema sugulased

ja sis ta lootis
et kui ta piisavalt tunneb
kaasa
ja armastust
ja

siis



jaaaaaaaaaaaaaa

siis nad hoiavad teda korras
et ta ei pea elama seda elu, mida kõik korralikud inimesed elavad
ja ometi tahtis ta lapsi sünnitada
ehhh


ära
jah
ära mässa nii palju ütles vend
ju tal oli õigus

ei tea

mina räägin lugusid endast, neid on liiga palju ja samas, kui kahvatud need on. ma aleksandra tšobale kaasa ei tundnud, kui too kirjeldas ema enda kõrval, no lihtsalt ei tundnud, aga kui loed siin rohelendu, noh, siis saad alles aru, kui mõttetud on lapsevanemad või inimesed, kui mõttetu ma isegi vahel ja kui tobe, et me kogu aeg süüdistame neid milleski

milles?
MIKS?

on nad süüdi selles, et nad on inimesed?

Kas meie lapsed ka?

ohjeesus.
valus on.
Kusjuures mulle meeldisid just need valusad tekstid, mis meenutasid pisut elo viidingut noorena ja isiklikud tekstid - mitte need teised.


kommenteerin asju:

purakale

mina ei harrasta juba
tükimat aega

imelik
eks ole
ei keksu
ega seksi

tead, see teeb kurjaks
aga sinu luuletus

teeb rõõmu

Kristel Mägedile

noh
natuke kummaline
kuidas inimesed järjepidevalt
peatuvad
et

just nimelt et
midagi ette võtta
enda ettekujutusega minevikust
vahel

kui ma satun vanaaegseid fotoalbumeid nägema
või üldse
filme
retrokaid

hakkan ma kohe mõtlema
et

kõik ju ei kandnud NEID riideid
paljudel polnud rahagi
et kanda

kõik ju ei öelnud JÕUDU TÖÖLE
ma ütlen seda siiani
ja TARVIS öeldakse vahel ka
vahel vene aktsendiga

KÕIK pole kunagi
alati on vahepeatusi
vahesõlmlemisi
mis teevad inimolemise
vapustavalt imeliseks

me lihtsalt ise
põeme kogu aeg
et me ei piisavalt

ahteadküll
rikkadilusadkuulsad

(no mina põen, tunnistan kohe üles!!!)

Kommentaare ei ole: