vabariiki
ja lilli ja lapsi
peale Rimbaud eluloo
alustamist
seda ma olen viimased kaks nädalat üritand RRis, täitsa kõva sõna, MK käib aegajalt MKtamas ja sis eelmine kord nägin E-Mi kaa ja siis olin meeldivalt armunud-üllatunud, midagi toimub, midagi millele on võimatu nime anda, ma lihtsalt tunnen, kuidas ma kasvan välja, nii nagu lapsed kasvavad mingitest vanadest pluusidest ja sis ma tahaks karjuda, karjuda, karjuda, karjuda - set nii valus on kasvada, luud tungivad piirkondadesse, kuhu nad muidu ei tungiks, nagu lapsed tungivad üsast välja, kasvavad välja, nii et valus on.
aga lugu selline, et kirjeldan teile uut liiki, kellega kokku puutudes avanevad uued vaated.
kullerkupud
kõik poisid lõhnavad
kui kullerkupud
roosid, liiliad
ja muud ekstaasid
ka sina lõhnad täna
habetunud nägu
naeratusest ärevil
olgu tegu sinu käes
ja minul tõde
ehk sis me saame jaole
mis tegelikult on
kõik poisid lõhnavad
kui kullerkupud
roosid, liiliad
ja muud ekstaasid
ma peatun korraks
vaatan selja taha
sääl on see valge voodi
pisut verd jäi minust maha
sa oled liiga suur
sa liiga palju tahad
võin naeratada
ise hoides selja taga hirmu
su kirglikkus ja minu oma
miks kõik nii ruttu
lõppeb, toimub
miks inimene ootab hukku
paneb ennast naeratusse lukku
kõik poisid lõhnavad
kui kullerkupud
ma kardan pärislõhna
pärissoola sinu suult
pärishigi sinu kehalt
kõik poisid lõhnavad
kui kullerkupud
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar