14 veebruar 2012

Nicoletta Ceccoli - melete thanatou


Et sis selle asja pealkiri on "Lovely". Imelik. Ma tunnen praegu, et ma arvan endast liiga palju, liiga hästi, et ma, see on võimatu ja siis on kõik võimalik, ma vaatan peeglisse, näen silmi ja kõik on võimalik, need ei ole minu silmad. Need on sinu omad. Jah, ma usun, ma hetkel näen ennast sinu silmadega, need on hallid, ja need tungivad minust läbi ja need tekitavad kihku suudelda mind otse suule, eihh, vale, sa mõtled nii kõigist, nii vale on mõelda, et sa võid mõelda niimoodi ainult minust, sa ei suuda, sa oled võimetu mind niimoodi endasse tõmbama. Ei ma ei kanna ühtki kallist riidemarki, aga ma tean, et iga ese mu seljas on varsti miljoneid väärt, kui mitte enam, ehkki ma pole pooltki Märilin ega veel mõni uhke ja ilus. Jah, ma tean, miks sa mind vaatad, vaatad, sest sa ei oska enam mitte kuidagi teisiti, sest teistmoodi vaadates kaod ära. Kuula mind. Kuula, nii nagu kuulatakse aegajalt sahisevat kõrrepõldu, et aru ei saa, mida ta räägib, aga ta on olemas, ta on lähedal ja ta tekitab selle imeliku tunde, et nii on olnud aasta miljoneid, dinosauruste ajal ka, kõrrepõld, et kõik see, mis on nii pagana eklektiline, ühel ilusal hetkel saab üheks, nii nagu mees ja naine või või või sina ja mina. Sina võid olla ka naine, mina võin olla ka mees. Vahet ju sisuliselt ei ole, kui sa mind armastad ja armastad, ma tean. Loomulikult - loomulikult ei ole mul vahel sellesse kõigesse usku, aga vahel, vahel mul muud polegi kui usk, et sina oledki see.

Ja sa võid mind selle usu eest vihata.
Ma olen kangem.
Ma tean.

Poeedirahu - Andrus Kasemaa tekitab virgutusharjutusi ajule, et sis tunnipakk sirutub vaieldavalt nähtavaks. MK rääkis Jürgen Rooste luulekogust, hea oli kuulata. Meel tihenes, mina rääkisin Kaurist - mitte palju, aga siiski piisavalt. Ma ei suuda temast rääkida, igasugune rääkimine tundub ogar, vale. Ta on minu jaoks pooleli, ta peaks ära surema, siis oleks temast lihtsam rääkida, nagu minustki. Surnud tunduvad lõplikult paremad. Tommigi tundub. Imelik. Poeedirahu assotsieerus nii Magnusega kui ka Roald Dahliga, tekkis kohe loo idee, ma ei tea, kuidas ma selle ellu viin või kuidas üldse. Aga vahepeal ma kirjutan teile rõvedalt riimitud lõigukesi:

Ja üldiselt ma tahan elada saja-aastaseks
ma tahan seksida
selle aja jooksul
ainult ühe mehega

(miskipärast ma arvan, et see on võimalik)

ja üldiselt ma tahan rännata läbi
terve maailma
käevangus oma
kolm-neli last
ja mees

(ma võin ise julge olla,
ma võin ise madusid tappa,
aga rahuks on mul sind vaja)

ja üldiselt ma ei karda enam
ainuke, mis ma kardan
on käituda vääritult
käituda juhmilt

(haiget teen ma nagunii
sest ma ei oska teisiti
ma suhtlen ja teen,
olen viimasega leppinud)

Ja üldiselt ma tahan rääkida
lugusid Aafrika külades
ja kuulata lugusid
ja joonistada oma vanima
pojaga pilte elevantidest
ja kuulda tema viiulimängu
keset džunglit

(ma tahan, et ta oleks nagu
mu vaarisa, uhke sirgeselgne
ja pilliga, igal pool, terashallid
silmad ja lõpuks võib-olla ka vuntsid,
see Helsteinide sugu on võimas kas tead)

ja üldiselt sina võid ka tahta
igasugu asju ja sa tahadki

++++
surnud liblikad liual
ja hing kipitab
lennata lõhki
lahkuval laeval
taevasse maha et
ette ja taha

pilkudest paljuks
ei pea sinu pilku
ometi kõik, mille
lõime, lõi meid maha
sõnadest said meie riivid
jälle jäid millegi taha
jälle sa kannad vaid siidi

surnud liblikad liual
ja hing jäi meis maha
sina lõid hetki
ja mina su maha

(tahaks platoonilist teha, ütles ta vahedalt, tillerniksiga on lugu natukene vara ja härra, see kaupmees tuli, et osta tühjaks vana maja)

Jürgen Roostele

et kui ma sind loen
tahan öelda
ära karda
see on alati
nii olnud
säästupirnide asemel
olid pirrud ja puud
ja laagerduv higilehk
ja sakslased
kes arvasid
mind mongoliidseks
liig lühike on liha
noh minu isagi
sinisilmne
liiglühike
mis teha

inimene ikkagi

on mehi, kes armastavad
mehi
nagu Soodom ja Gomorra
mehi, kes sõidavad töötama
või
lihunikuks Norra

ära karda
see
ei muutu
kunagi

mehega (või naisega) leppimise meetodid
ei olnud tark ega ilus
aga oskas hoida
kui verd veetasid
silmad sinu peas
ja hing kiilus kinni
Musta laega saali tagareas
miskimuu jäi peale
ei olnudki täiuslik
võikalt otsekohene oli
lõikas pilguga
lõhki su sisikonna
laulud enam ei aita

Kommentaare ei ole: