sõnadest kuhjatud
hetk
hetkedest lõhki läind
suur ja õilis
tõde?
*
kui väike poiss räägib unenägu poliitiliselt seda lahti interpreteerides
kui naine vaatab kaamerasse
et öelda oma pärisnimi ja sis teise naise nimi
kelleks ta selles loos on
ja kogu kupatus on sellegipoolest
mitte brechtilikult võõrandav
vaid kokkukõlav mäng
eludega eludest
sis tekib küsimus, et kus on fiktsioon?
või selle traagelniidid, sellisel kujul nagu jean-luc godard seda oodanud oleks?
ja ütleme nii, et võsotskil oli kahtlemata hea naistemaitse
vähemasti marina vlady meeldib mulle kaa
ta on kohutavalt fotogeeniline ja ilus
ja jean-luc on ta kenasti ära tabanud
*
armastusluulet K.Rist
kassa kunagi lõhnad
niisama hästi
kui kõik sinu sõbrannad
ja mina teen nägu
et ma tunnen sind
liiga palju ja hästi
ehkki tegelikult
ei tea miskit eriti
peale su eesnime
ja teist nime
noh sellega ei seostu varsti midagi
meie lood
jäävad lugudeks
kui me ainult ei sooviks
ja vahel ma tõesti ihkan
olla see kõige tähtsam
pingutamata sinu mõistmiseks
sõnagi, lillegi, armastustki
sõprusest rääkimata
jätame nii
sa tead väga hästi
et oled nii hea nagu oled
ja mina armastan sind
vahel terroriseerida
allutada, vallutada, külmutada
kohale kihutada, ehmatada
sest sa oled täis
seda tuld
mis ei võta minult tuld
aga kas peabki
ma tean
sa armastad mind
rohkem kui teised
las nii jäädagi
vähemalt praeguks
*
vana mees koerakesega
sama hägune kui mina
ma olen lihtsalt
pikemat kasvu
ja noorem
vana mees
meikimata
ja vanade riietega
täpselt nagu mina
ainult pisut kortsulisem
ja hallim
kristalseid suitsurõngaid
endast välja puhumas
vana mees
õnnelikult sõbralik
sõbralikult õnnelik
omanik koerale
koera roided paistavad
paremasse ja pahemasse
maailma nurka
koera riist ripub peadraputavalt
pea maadligi
mina õnnelikult õnnetu
õnnelikult ebasõbralik
koerata
*
ma ei suuda süüa
ega armastada
käed ja jalad
ja hing ja süda
tõrguvad valutamast
neidsamu hääletuid
valusid
mida alati läheb
natuke tarvis
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar