selginemisel

merlin piirve romaan muutub aina huvitavamaks
alguses mõtlesin, et jama värk, jälle tuleb lugeda mõnda
üleerudeeritud sõnamulinaloojat
aga näe, räägibki tegelikult küsimustest, mis mulle küll otseselt korda ei lähe, aga millest ma olen vägagi teadlik - probleemist, et miks mõni inimene tunneb ennast kunstiteosena, teine tunneb ennast halvasti, kui tal valed riided seljas on

jaa

ja veel palju muid pisiasju, väike vägivald meestepoolne naistega, (nii rahulikult ma seda kirjutangi eks ole), mul on tunne, et mina ei ole seda tegelikult kogenud, sest minul pole olnud au

aga võib-olla see au tuleb kunagi
kui ma olen kogu maailma õhku paisand

*
on linnasid
kuhu sa jääd
isegi sis kui sind ei ole
oled kohal

libised ikka veel pargipingilt 
vee äärde ja sealt
taevasse vaatama päikest
nemad on teinud sinu

*
 mu kodu on külm
täitsa külm
hing lõhnab
ja tingib mind magama
sis ma tunnen puudust 
ahjust, ahju pole

maailma algusest 
kasvavad lilled
soojaks minu sees
hunnitult ilusad lilled
olgu või jäälilled

ja mis sis et ahi 
nad maha võtaks
ikkagi ilusad

*