Mul on ülesuhtlemine ja kodus väga väga väga külm. Ja sukkpükse kaa pole, et minna esinduslikult Külli Roosna "The Wolf Projectit" vaatama. Olin eile kohal koleda väsinud ringiaelejana. Hommikul otsisin serve the city grupi vabatahtliku koordinaatoriga ühte lastekodu Lasnamäel taga, kuskil poolteist tundi, sis tuli ungari poisi eest hoolitseda, et selline on rahvusraamatukogu ja selle õdusad avarused ja seal laua taga on vanaonu, kes mulle ühel ilusal päeval musi põsele tegi, lõpuks jõudsin väikest printsessi näha ja kõige kõige kõige lõpuks jõudsin Kenneth Flaki ja Külli Roosna etendusele tund aega varem külmununa, päev otsa sisuliselt söömata, ainult printsessi kakao suutsin aidata ära juua ja teise kakao sain Kumu kohvikust. Ja lõpuks olin lihtsalt kade ja kole ilmselt ka igaühe meelest. Aga etendus oli võimas. Täpselt selline, nagu olin kirjutanud sealsamas http://www.femme.ee/uudishimulik/persoon/8157 See energia, mis Flak-Roosna duol seest välja tiirub, see on nii tugev, et ma lihtsalt tunnen, kuidas mind alati maha paisatakse, kui ma nende etendust kaema lähen.
Kuigi jõle kahju on, et ma sain selle artikli eest ainult kaheksaeurose tasuta pileti etendusele, samal ajal kui endal polnud isegi raha, et kurat süüa osta. Tüüpiline. Kõik teiste heaks. Iseendal pole riideid, mida selga panna, und, et und näha, sest lihtsalt selleks pole aega, pole võimalust, pole kohta. Mitte midagi. Inimesed. Inimesed. Inimesed. Inimesed. Kogu aeg, igal pool. Ma lihtsalt ei jõua enam. Suutmatus olla ühe koha peal rohkem kui teatud moment. Külm on. Väga külm on.
A spaa pileti leidsin kuskilt maailma otsast või sis sahtlipõhjast. Nii et seda tuleb järgmine nädal kasutama hakata - võib-olla pühapäeval. Jälle inimesed. Uued inimesed. Hägusaks minevad prillid ja lõpmatu unevajadus. Koju tahan. Koju. Issi juurde.
Kolmapäev tuleb ilmselt jälle inimesi näha. Poognast tuleb ennast eemal hoida. seda on liiga liiga liiga liiga palju. Ja mind selles kaa.
4 kommentaari:
ja kui mina tahan poognast eemal hoida
sis sa küsid
et kes teine sulle kirjutab
ja segab
ja piinab
ja häirib
et
et
et
ei hoia eemale
minuga pead kirjutama
ja mind kannatama
ja mu totakate mõtete
kirjade ja kõige üle
itsitama
vat
niimoodi hästi salakavalalt
ja sis kratsid õrnalt habet
jaaaaa
pead olema
muidu ma suren ära
sest enamjaolt ma käingi poogenis su kirju lugemas
uusi teoseid on väheks jäänud
sellep polegi seal midagi teha
aint su kirjad hoiavad mind veel seal
(vahel harva kirjutab keegi teine peale sinu ka... aga see on harva
liigagi harva)
no kirjutab kirjutab
kristel kirjutas
ise tuleb ka kirjutada
sis on selge laks, et midagi toimub
tule mõnel vabal päeval minuga lõunale
teen välja
räägime viimasest loetud homoromaanist
tode
isherwood
beltran
ja teised
tead
mingi hetk kutsun sind salatit ja jahukastmega kartulit sööma endale külla - lõunaks, sel nädalal nii haige, et ma vaevalt kuhugi väga kaugele kodust kupatan ennast
mõttetu kupatamine
Postita kommentaar