väga naljakas
et kui ma seni veel pole selle peale korralikult mõelnud
noh ma ei mõtle ju üldse
mida ma siin ikka inimestest nii väga tahan
mingi hull mustlanna
ennustas mu emale surma
ja minule tublit tulevikku
noh
osa üsast läks täppi
ega ta eriti kaua elada saandki
aga vingest tulevikust
on asi kaugel
see on naljakas, kuidas kõik tuleb tagasi
kogu mu peaaegu, et blasfeemiline idiootsus või õpetajannalikkus, mille olen laiali saatnud, kõik tuleb kuskilt tagasi, kellestki - noh, mis see siis ära ei ole, ei ole armastust leidnud, oma elu armastust, kes meist seda üldse niisama lihtsalt leiab, surnud ja sigatsejad ja mina, mina olen segaduses ja sigaduses olen ma kaa, sest viimast on palju lihtsam olla, kui teisi asju, kui üldse, poiss suurte ehedate eesti mehe hallide silmadega, alati kui poodi tuleb, vaatab, nagu tunneks mind
äkki
tunneb ka, mitte kunagi ei või teada, naeratab, naeratab
me muutume iseendale passiivseks armastuseks, me saame endaks ja meil on hirm ja paanika ja veel midagi
ühel hetkel kasvame endast välja
kasvame lilledeks või linnadeks või veel millekski - põrgupiinaks olemasolust, endaks olust
ümmargune pilt seinal - silmad alandlikud ja samas täis mingit võimsat elujõudu, käed hoidmas raamatut lahti, suu rahulikus loomulikkuses istub ta klaveri ees, pilk suunatud minu poole ja ta vist jällegi, ta võiks ju, ta võiks olla sama kiuslik kui mina olen aegajalt Carl Timoleon von Neffiga:
mis? mis sa teed?
joonistad mind
kas ma niisama
niisama lihtsalt olla
kordki, niisama
ei saa?
võtad pintsli ja joonistad
võtad molberti ja pintseldad
mina olengi
see femme fatale
oo ei sinu naine
teen süüa ja koristan
oo ei see ei sobi mulle
teised teevad
öösiti laulan
kõige kurvemaid laule
mida eales
sa kuulnud ei ole
sinu jaoks alati
rõõmus
ingel?
Ai Weiwei (1957) esimene mees, kellest olen kuulnud ühe ilusa väikse tüdruku käest, suuur hall mass, suur halllllllll mass, suur hall massssssssssss
ta kõndis minu kõrval läbi pargi, mille pimedust ta kartis, ilus väike tüdruk ja mina sain tema kaudu tuttavaks ai weiweiga, teie olete ka tuttavad, ma tean, kuidagi teisiti
aga selle luuletuse, mis ta kirjutas
selle luuletuse
jätan alles
sest see on ilus
las ma sis olla kellelegi
vähemasti luuletuses kallis
las nii
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar