toompea katedraali ees käed vinnas
et nende lapsed saaks süüa
nad ise ka
mina tahaks ka niimoodi
aga ei oska
ei ole julgust
käed vinna ajada
et andke mulle
kuigi mu vanaema lõpuks
muud ei teinud
kui ütles kõigile
et olen orb
ja tema on
kõhedusttekitavalt
ennastohverdav
vanainimene
raisk
------------
võtsin lahti egiptuse kirjanduse pärli "jakubijani maja" alaa al-aswani kirjutet. Too algas vanast mehest, kes katsub noori naisi, ei tundu pervert, kuidagi armas omamoodi, ma i tea miks, olen ma ise perversseks hakand? armastuse järele küsimine tundub psühholoogiliselt loogiline ja kõikvõimalik ja alatine. Miks? ma ei tea miks.
***
emotsioonid Tallinnast on alati
pisut kummalised
pisut jõuetud
pisut segiajavad
seisad keset linna ja saad aru
hommikukohv on liiast
ei anna jõudu
kogub kokku vitamiinid
ja rasvad ja raua
ja kihutab organismist välja
kiiremini kui need muidu
läheks
vaatad naisi meestega
mõtled mida kuradit nad teevad
keset pühapäeva hommikut
lapsevanker nina all
kaubanduskeskuses
et nagu
et võiks ju
et
ja sis sa mõtled
et äkki hakkad sina ka niimoodi
ja selles pole midagi imelikku
nii nagu hea raamat
nii kulub ka hea püksipaar vahel ära
täitsa ära
ja on vaja uus osta
täitsa uus
kõik riided poes
on koledad, valed, jõhkrad
sinu seljas ilmselt oleks ka
või oled sa kade või kahevahel
Tallinn on ilus
ja lapsed ja lõhn
viirukilõhn, mida mäletan
otse lapsepõlvest
ja isa hirmud on koledad
neid mäletan ma praegusest
hetkest
kõik on korras
ära muretse
kõik saab korda
ma annan
endast kõik
et
et
et
sina vananeksid ilusamini
kui mu vanaema
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar