uni läks kell pool neli hommikul tudule

niisis
kui ma loen neid asjandusi või asjaõiendusi seekohta, et naised saavad meestest
ligi 27 % vähem palka, sis hakkab mul süda paha

ja sis ma vaatan peeglisse
noh, mul on aegajalt endast ka süda paha
ja sis ma värisen ka mõne eriti kummalise hetke mõne poeedi kõrval
vähemasti kahe poeedi kõrval olen värisenud ja veiderdanud
nii nagu mulle ikka aegajalt sobilik ja sobimatu võiks olla

(vahel on nii imelik mina olla, nii imelik et hakka või otsast, lihtsalt kihuta kuul ajju ja proovi veel kord sündida, lihtsam oleks ehk loomana, sellise ülimalt rariteetse loomana, kes ähvardab pidevalt välja surra, aga kurat ta julgeb, kurat talle on antud suremise rõõmu - inimestel hakkab kahju, ei sõidagi enam sealt maanteelt üle, kus vanasti, sest nad teavad, et näe sellel konnal on liikumistrajektooriks sellelt maanteelt üle ja... ja sis ma saangi elada oma kaheksateist aastat väga vanaks ja kogenuks ja ei suregi välja)

ebakindlus, haprus, julgusetus, jõuetus - kõik see, kõik koos, kõik, mis minust minu teeb praegu, ma ei saa aru ja samas saan, kui ta küsib, et kas ma kirjutan, ma kirjutan, ma kirjutan palju, ma kirjutan palju, kirjutan, sest ma ei suuda teisiti, veel, kaua see kestab, kaua see kestendab. järgmine direktor või direktriss, järgmine kool, järgmine vestlus, kelleks ma saama pean, kelleks ma hakkan, miks ma hakkan, kuidas ma hakkan. hullumeelsus. artikkel mehest, kes sureb või tahab ennast tappa, sest... jakuibini majas on neid palju, kes seda tahavad. miks?

henry fuseli (1741 - 1825)

irriteerivalt nahkhiirelik mees.
heith ledger ja veel midagi


naabrikoer

minul oli ka
joodikute koer
kellele meeldis
minu jala peal
onareerida

mina läksin kohalikult
onult kohalikku lehmapiima
võtma - liitrine purk
kestendamas koha peal

nii hea oli
nii nii hea oli

ja koer oli alati välja lastud
õhtuti, et mulle armastust avaldada
naabripoisid naersid

mina olin

loomulik-loomalik

miks ka mitte
metsik

natuke nagu mõnes filmis
või romantilises komöödias
või kuskil

kus mõned kohtuvad

omaenda äärealadega
nii kuradi loomulikud
nii kuradi loomalikud
et kurat ka ei saa

öeldud
et ta on õnnelik
nagu päriselt õnnelik
inimese kurjuse-headuse üle