oota kallis

(Usha Tsonkova Bulgaariast 1952 sündind, ilus pilt minu meelest, valus kaa pisut)

kas sa hakkad mind armastama
kui ma enam ei ole
kas minagi hakkan
me oleme nii lihtsad
ja nii võrratult vaesed
oma üksinduse ja hõivatuse
ja veel millegagi

me oleme teel kuhugi
teel kellekski kes on
vaba ja vahe ja kiire

oota mind palun
kallis oota
ma ei suuda su jooksule
järgneda enne kui
oota nendel salajastel
hommikutel kui ma igatsen
su käsi ja naeratust
su varbaid oma varvastesse
su pisikest külmikut
su õõvastavalt heledaid silmi
oma silmadesse vaatama
oota mind mu kallis
oota

me kõik oleme lihtlabased
armastuse ihalejad
kui me seda ei ihaleks
ei toimiks ilmselt maailm
ükski katedraal ei oleks ilus
ükski käsi poleks piisavalt soe

ja me kõik oleme lihtlabased
hirmujänkud kui ta tuleb
oota kallis oota
keegi peab ju ootama
mind nendel ristmikel
kus inimesed muudkui jooksevad
pea täis putru - täiskasvanuks
inimeseks keeleks rahvuseks olemise
putru

oota kallis oota
mul võtab veel aega
et täpselt teada
kuidas ma sind vajan
su kallistusi ja suudlusi
su lähedalolu

oota kallis oota

---------
 klassivend, kellele pühendasin puu
pole nii ilus ja nii tark ja nii andekas
aga nad ei saa ju enam olla
või alati olla

mis siis kui ma armastangi ainult ilu,
ainult andekust, ainult tarkust
neil on ju vahefaasid
kus nad lihtsalt on
suurte karumõmmidena nurgas
ja vaatavad

kuidas mina kaa lihtsalt olen

--------------------

oota kallis oota
las ma kuulan seda
kaunist luuletajannat
puudutan silmaga ta silma
ja olen rõõmus
et ta on

oota kallis
oota
oota kallis
oota
oota kallis
oota

ma tulen
võib-olla juba täna õhtul
seisan su diivan serval
vaatan sulle silma
puutun su musti kulme
blondide juuste alt

ära
ainult
mind
jälle

ma palun

oota kallis
oota
oota kallis
oota