24 aprill 2012

Puudutused kurjusest

ahjaa
nii tore on, et inimesed blogtrees loevad alati armastusest
eelmine postitus sai 31 vaadet blogtreest ja see on lõbus
lõbusam kui sa üldse arvata oskad

Patrick Batesmanile

Maailmas on palju mehi, keda olen kujutanud ette nende julmuses ja ilus - sinuga on mul eriline suhe. Ma ei mäleta enam, kas sa kandsid blonde või brünette ideaalkarvu oma pealael, ainult seda mäletan, et kõik pidasid neid ilusaks, sa ise ka. Olid sul sis sinised või hallid silmad - seegi on mul kuidagi meelest läinud. Loomulikult võiks minna filmi vaatama ja näha Christian Bale´i, kelle kiitsakas kuju tekitab minus küsimuse, et kas sa tõesti olid nii mannetult mannetu - ei sa ei olnud. Ma tean seda.


Aga kindlasti on mul meeles sinu otsekui vana kreeka kiviraiduri enese välja raiutud keha, mida kõik puutuda tahavad. Mina ka. Sa oled füüsiline täius, mida kohatakse näotuna kaubamaja mannekeenides.

Sa oled mees, kes meeldib kõigile, sest ta on salapärane, ohtlik, huvitav - ehk keegi ei tea temast mitte midagi. Ja kui saab teada, sis sa tapad ta ära, sest plastmass su sees nõuab täitumist emotsioonidega, neid ei tooda Versace või Marc Jacobs või veel mõni kurikuulus Chaneli järeltulija või Yves Laurent. Neid lood sa endale ise.

Sa ei armasta ühtki inimest ega ka vihka. Need tunded ajaks sind lihtsalt segadusse ja sa ei kuluta nendele kunagi liiga palju aega. Pigem ilustad ennast, sest sul on vaja uusi inimesi, uusi ohvreid, uut verd, uusi rotte läbi oma tüdruksõbra keha tõmmata.

Vahel ma kadestan sind. Kui sa inimestest tüdined, saad sa neist kergesti lahti, ja kui sa neist puudust tunned, leiavad nad su alati üles armunult, heitunult, lootusrikkalt - ja sina et täita seda tühjust eneses, suutmata nendega tegelikult luua suhteid, tapad nad ära. Mis teha? Mis sis ikka. Rahvastik on nagunii kasvanud üle igasuguse piiri. Ja Lääs pole midagi muud kui konsumerismist hulluks läind idioot, kes viimasel ajal on rohelisusest hulluks läinud idioot.

Melissa Farlow

Kommentaare ei ole: