vana naine puudliga

kui see vana naine ainult teaks
kui kummaliselt naljakas ta tundub
oma musta puudliga sirge puu all
koerale ütleb ta tule
ja too vahib teda õrna kohutavusega
naine naaldub oma käkras toki najale
ja ta ei ole naine, ta ei ole korraga üldse
naine, ta on vanamutt
selline, kelleks ka mina kunagi saan
teen raadio lahti ja Hugo kindlasti on tal ka teine nimi
loeb lugu vanast mehest, kes veab väiksele
tüdrukule rosinaid oma pisikesest pensionist
viimane rõõm
mida ta enam jagada ei saa
teen poogna lahti ja keegi
immitseb naerda seksuaalse tondi üle
mis tekib laste ja täiskasvanute vahel
jakuibini majas kaa

millest see tekib
et me ei saa seadusse kirja panna
et armastada tuleb
isa on vihane
nii vihane et hirmus hakkab
ja minul on kohati nii napakalt rõõmus
et hirmus hakkab

me elame ajal, kus kõik on kuidagi
seotud seksiga, et seks ähvardab igati
või on mul endal mingi klikk sellega
mismoodi see mind ikka ähvardaks
haigeks teeks? lõhuks?

ma sõitsin Professorile külla. istusin suvalisse bussi ja jälgisin enda ees pooleldi happest läbi käind tüdrukut, kummaline oli vaadata, sealsamas kõrval üks teine, kah kummaline vaadata. inimesed on nii hämmastavalt lähedal, kui nendega bussis silmitsi seista, inimesed ja nende hämmastavalt kõrilõikajalik psühholoogia, ma tunnen lõhna ja maitset ja sealt edasi veel midagi - teen lahti kaugõppe ja sealt veel midagi, veel midagi, veel midagi, teadmata tegelikult miks ma seda teen. minu ees istub mees, kes haiseb, nii et terve buss haiseb, kõik kardavad tema kõrvale istuda, välja arvatud väike tüdruk ja see paarike, kes nagunii ei suuda teineteiselt silmi hoida.

kuidas saada selleks vanaks naiseks puudliga? kesklinnakorter ja puudel? ah?

nälgimine käib mul niimoodi Kaarli kiriku kaudu
hommikune kamajahu keefiriga on vapustavalt hää

Viirastus Kaarli kirikus

Selle kummalise soprani vetruvus laieneb, kuni näengi Kaarli kiriku tühjal hallil võlvil viirastust. Tal on kelmikas naeratus suul ja ta täpselt ei tea, mida ta siin tegema peaks, et kas tangot või valssi või hoopistükkis fokstrotti, kindel on see, et kindlasti midagi, tantsima.

Me vaatame tõtt.

Sopran kõrgeneb pisut, kisub mu muidu nii vaikse selgroo lõhki, meenutab mulle hetkeks siinolemise-elamise õndsat tundi ja viirastus tuleb lähemale.

"On teil kõht tühi?"

Loomulikult raputan ma pead. Kuidas saab mul keset vaikset laulvat koraali, kõht tühi olla? Pigem on ta tähi. Pisike tähine kõht. Viirastus lööb käega ja hakkab võlvidesse tagasi ronima. Mis tal ikka tähise kõhuga pihta hakata? Naeratab mulle kavalalt ja lisab, et mu kõhunahk on seljaaju küljes kinni, sellepärast ongi mul nii kummaline olla, sellepärast värisengi ma üle terve kere.

Enne Professori juurest lahkumist teeme tiiru  Kadaka selverist leivakombinaadini, lõhn vallutab meeled, seisan kohkunult keset tühja parkimisplatsi ja vaatan nime, Professor ei ütle midagi, ma olen igasuguseid nimesid vaadanud, lootnud, et nendel on minu jaoks tähendus, aga siin see seisab see as või oü või kurattedateab, mis ta tegelikult on. ma painutan pead paremale ja vasemale ja loodan, et ma saan aru, mida see minu jaoks tähendab, tegelikult ei saa. see on nagu tahad öelda väike prints aga ütled poeet, tahad öelda professor aga ütled poeet, tahad öelda filosoof, aga ütled poeet. see nimi välgatab aju paremas ja vasemas nurgas, nagu ka minu eesti keele õppija süütunne, et ta ei tunne seda keelt, kus elab tema kõige kallim ja nüüd ka mina, mina tema asemel ei häbeneks, ma naudiks seda keelt, naudiks lihtsalt keele enda pärast, mis võtab ta sülle. 

miks ma kardan armastada?

ta hoiab mu pilku korraks oma pilgus - välkuvad silmad, ma tänan teda mõttes see-eest, et ta selle katuseluugi lahti tegi meie ees, et see vana mees, kelle hais üle bussi käib, et see vana mees ei oleks liiga nähtaval ja ta tabab mu tänulikkust kui kutset, mis see ilmselgelt ka on, kuid peale pikemat bussisõitu see taandub, nagu ka tema liikumine minu suunas ja see on omamoodi kohutav, ma mõtlen välja dialooge, aga kõik need on asjatud, sest ma tea, mis keeles ma vestlema peaks

ta on soe

ta on kuradi soe

ta meenutab mulle kõiki soojasid mehi

kaasa arvatud väikest printsi

Dimitris Yeros, kellele nagu ma mõistan üleüldse meeldivad paljad mehed rohkem kui paljad naised, aga sellegipoolest on tegu sellise eksempalriga mehest, kelle soetaks endalegi koju, sest paljana on ta ju täitsa ilus mees.  


Ahjaa


Tüdruku armastus


poiss 
pime ja hunnitult
kaunis
seisab mu silmes
seljas ja käes liblikas
suurem tast enesest
õitsmatagi ilus


tüdruk päikesenägija
a päikesetütar
ja hunnitult julge
armastama rohkem
kui ei keegi
teine

liblika tõi poisile
pime isa
et lennutaks poiss
julge tüdrukuga
taevasse
nii laulu kui liblika

aga külaelanikud
kartsid päikesetütre
armastust
pimeda vastu