14 mai 2015

Ei tohi karta, tuleb suhelda

Mõnikord tuleb ette teistsugune tunne, mõnikord vähem teistsugune. Täna pidin igale poole jõudma, aga ei... Lõpuks ei jõudnud kuhugi, helistasin hoopistükkis papile ja seal me siis olime, seletasime tund aega järjest pagulaste ja venelaste asja.

Mina ütlesin, et jah, kui me käitume, et Narva on vene linn, siis käituvad ka narvakad nõnda. Sulanduda keskkonda ja anda sellele omad reeglid ja need muide on olemas. Kohalikud meie reeglid - mida saab luua ainult koos olles, mitte oma mullidesse ronides ja tundes, et näeh, nii on mulle mugavam, nii on mulle parem. Ei ole. Suhelda võib olla esialgu ebamugavam, aga kokkuvõttes parem kõigile, niimoodi loome OMA riiki. Mitte seda, mis loodi 1918 ega ka mitte seda, mis vallutas paarkend aastat hiljem selle pisikese riigi.

Ja selleni jõudsime ka, et kui tulevad pagulased, siis tulgu Ukrainast.

Kommentaare ei ole: