KÄED

Ma ei ole Võrus Ekateriina õigeusu kodukirikus käinud vist juba 3-4 aastat. Pole kuidagi jõudnud. Täna oli uks lahti. Pika blondi patsiga piiga - 7-8aastane vahtis, kuidas ma reisikotid, olin Tallinna sõitmas, õue jätsin, räti pähe sidusin ja kirikusse läksin. See ikoon, mille kõrval me vanaemaga seisime ja kus vanaema alati väga asjatundlikult parema käega ristimärki ette tegi ja natuke ootas ja ootas ja ootas. Või siis palvetas või laulis, vastavalt oma tundele. Ma ei oska öelda, mida ta ootas, ja mina tahtsin tal kogu aeg käest krabada ja samal ajal kah endale ristimärki ette teha ja seal ma siis olin kord ühel pool, siis teisel pool. Kord paremas käes, siis vasemas käes. Kord ise ristimärki tegemas, siis vanaema ristimärki ootamas. Ja nii vist ligi 7-8 aastat järjest igal pühapäeval.