*
Piiride taha või
piiride sisse.
Saba ja sõnad on
jalgade vahel.
Ära sa püüa mind
rüütada rüüsse.
Määra mind
lõppude lõpuks
inimese süüsse.
Ennast võid ka!
Sest piiride taha
ja piiride püünele
tahtsin kord pääseda,
mu kallim, mu armas!
Aga sõnad ja sabad
jäid mu enese sisse
ja kinni me vahele.
*
Stoneriga on nüüd niimoodi, et ma kohe tunnengi seda, mida ma aegajalt elus tunnen, enda elus, et mismoodi,siis teised mõtlevad. Et kogu romaan on William Stoneri seisukohalt lahti kirjutatud, aga kuidas tundis tema naine Edith, kelle ees ta enne surma häbi tundis, et ta ei suutnud teda piisavalt armastada. Mina tunnen ka häbi, kui ma sellesse olukorda satun. Romaanikirjanik võib kirjutada midagi kellegi seisukohalt. Päriselus... Ma ei tahaks olla ainult enda seisukohal, aga ma ei oska vaadata sageli asju laiemalt või kaugemalt või üldse. Ja see teebki mu kehvaks luuletajaks, kirjanikuks. Kohutavaks. Vahel tahan kirjutada enese vinklist, siis kellegi teise vinklist. Ja kõike tahaks teha korraga ja lõpuks on segapudru valmis. Kohutav segapudru pealekauba. aga siiski. Just nimelt siiski.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar