Stoneris on pisut Vargamäe Andrest. Ainult kujutagem ise ette - kirjandusprofessorit Vargamäe Andresena, kes ei usu Jumalasse, vaid ainult kirjandusse. Selles on midagi ilusat ja naljakat ja tobedat. Ja samas on temas midagi kaasaegsest lääne mehest, kes kasvatab lapsi, koristab tube, teeb süüa ja on üleüldse ülikhuul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar