Loen Stonerit ja lõpuks olen jõudnud selle kohani, kus see vana kaval mees (nüüdseks on ta vana ja kaval, ja mingil hetkel ka armukese pidanu) oma verivaenlasele lombakale Loomaxile ära tegi. Jah, ta õpetaski inglise keele ja kirjanduse esmakursuslastele kell kaheksa hommikul keskaja inglise keelt ja tolle struktuuri sisuliselt inglise keele grammatika pähe. Või õigemini tahtis õpetada või veel õigemini tegi selliselt selgeks, et seda asja oleks ta pidanud juba ammu õpetama ja mitte esmakursuslastele kell kaheksa hommikul.
Issand, päris põnev olnuks, kui Lembit Vabal olnuks omal ajal põnevad suhted tookordse instituudi juhi või filoloogia kateedri juhatajaga. Kõige karmimat vana eesti keelt saksa keelega kahasse õppida, kell kaheksa hommikul ortograafia asemel või oioioi. Umbes nagu minu isamaaline keiss Karumsiga. Ma nüüd jagan seda ahastust Maiaga, et kuidas me nüüd Karumsit sööme, kui see on venelaste, mitte lätlaste oma. Ma ei tea, kuidas me seda siiamaani sõime
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar